2009. aastal kehtestas kõige rohkem protektsionistlikke meetmeid Euroopa Liit, millele järgnes Venemaa, kirjutas ajaleht Vedomosti viitega uuringule Global Trade Alert (GTA).
Kogu maailmas kehtestati siseturu kaitseks 257 protektsionistlikku meedet, millele lisandub 56 meedet, mida võib käsitleda partnerriikide huvide kahjustamisena.
Kaubandust liberaliseerivaid meetmeid võeti kasutusele kuus korda vähem.
2010. aastaks on valitsused kavandanud rohkem kui 188 äritegevust ja kaubandust diskrimineerivat meedet. Pooled meetmed kujutavad endast riiklikku tuge kohalikele ettevõtjatele ja mitmesuguseid kaitsetolle.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2009. a algul leppisid G8 riikide liidrid kokku, et rakendavad kogu jõu protektsionismi vastu ja turgude avatuse säilitamiseks, kuid seda lubadust täita ei õnnestunud.
Peagi teatas näiteks Venemaa peaminister Vladimir Putin, et „pole vaja häbeneda siseturu kaitsmist, kui me puutume kokku siivutu dumpinguga.“
Nii kehtestaski Venemaa oma turu ja tootjate kaitseks ligikaudu 100 erinevat piirangut.
GTA hinnangul on protektsionismi peamiseks ohvriks Hiina, mille kaupade impordile seati erinevates riikides kokku 146 piirangut.
Maailmapanga hinnangul kiirendab kaubanduspiirangute puudumine majanduskasvu 1,5%
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!