Maksumäng käigu võitja peale

Viimasel paaril aastal on arutletud, kas Eesti ettevõtlus- ja maksukeskkond on piisavalt atraktiivne, et meelitada siia välisinvesteeringuid ja tarku inimesi, kelle järele on riigi strateegiline vajadus eriti kõrge. Masstootmise vallas ei suuda Eesti Aasia riikidega pikemas perspektiivis niikuinii konkureerida, mistõttu tuleks arendada pigem teadus-arendustegevuste mahukaid ettevõtlussuundi.

Võimalike maksuarengute vallas on kõige aktuaalsem küsimus seotud Eesti tööjõumaksudega, mis riigi üldist arengutaset, stabiilsust jt olulisi näitajaid arvestades on küllaltki kõrged ja seega mõneti takistavad Eesti teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni (TA&I) strateegia 2007-2013 "Teadmistepõhine Eesti" elluviimist. TA tegevuseks suutlikud inimesed teavad üldjuhul üsna hästi oma teadmispagasi väärtust. Sellises mahus tööjõukulu on aga Eestis tegutsevail ettevõtjail väga keeruline kanda, kui riik neid ei toeta, näiteks maksusoodustuste kaudu.

Tööjõumaksude arengusuundadest kõneldes on selgelt enim tähelepanu pälvinud sotsiaalmaks. On tõsi, et Eesti 33%-line sotsiaalmaks, millele enamasti lisandub 1,4% tööandja töötuskindlustuse makse, ei ole maailma ja Euroopa mastaabis madalaimate killast. Ent erinevad uuringud ei suuda anda reaalselt võrreldavat pilti, kuna kõiki erisusi ei ole andmete võrdlemisel paraku võimalik välja korrigeerida.