Haiti maavärin lõi majandusse 15% augu

„12. jaanuaril Haitit tabanud maavärin on hulga suurem tragöödia kui 2008. aastal riiki tabanud troopilised tormid. Ülesehitustööd võtavad aega aastaid ja vajavad erasektori toetust,“ ütles Cox finantsuudisteagentuurile Bloomberg.

Florida Rahvusvahelise Ülikooli poliitteaduste professori Eduardo Gamarra arvates on Maailmapanga 15% number liiga konservatiivne. „Abi ja saadetisi on Haitile raske saata. Rahvusvaheline üldsus võib küll lubada Haitile kokku suurepäraseid asju, aga pärast ei suudeta seda ikka kõike kohale viia. Kohalik valitsus pole suuteline abiraha laiali jagama, kuna seal puuduvad vastavad institutsioonid,“ lisas Gamarra.

Finantsriskide mudeleid loova Eqecati hinnangul saab katastroofi majanduslikku kahju hinnata miljardite dollaritega.

CIA andmeil on Haiti oma 6,9 miljardi dollari suuruse majandusega (2008. aastal) läänepoolkera vaeseim riik. Ostujõu alusel paigutavad nii IMF, Maailmapank kui ka CIA Haiti üheksandiku maailma kõige vasemate riikide hulka. Näiteks kui ostujõupariteetide (PPP) alusel hindab Maailmapank Eestis SKPks ühe elaniku kohta 20 657 dollarit aastas, siis haitilase kohta on sama näitaja 1177 dollarit. Haitiga samal Kariibi mere saarel asuva Dominikaani vastav näitaja on oma läänenaabrist tervelt seitse korda kõrgem.

12. jaanuaril tabas Haitit 7magnituudine maavärin, mille epitsenter jäi riigi suurimast linnast Port-au-Princist 25 kilomeetri kaugusele läände.

Praeguse seisuga hukkus katastroofis vähemalt paarsada tuhat inimest ehk 2% riigi elanikkonnast.