Ono plastmassmuusika

Yoko Ono viimane album on kõike muud kui tavaline. Meeldigu tema muusika või mitte, aga kuulama paneb see ennast igatahes. See jääb meelde, on elektriline, plastmassilik, stiilne, lihtne ja samavõrra keeruline, kohati koomiline ja siis jälle nukker, kohati inglise ja siis jälle jaapani keeles. Avangardne.

Kuulasin ühe korra, kuulasin teist ja kolmandatki korda, aga ikka ei saanud sellest päris õiget sotti. Ühelt poolt taotleb Ono ülimat poeetilisust, kui kauni klaverimuusika saatel oma mõttekäike ette loeb, teisalt jälle teeb puhast elektromuusikat, seda just plaadi esimeses osas.

Igatahes jaapanlasele omane lihtsus, lühidus ja konkreetsus pole temas kadunud. 21 sekundi jooksul suudab 76-aastane muusik suurepäraselt oma mõtteid edasi anda. Seda ta loos "I'm Alive" ka teeb.