• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • 05.02.10, 15:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kiri Ligile: riigi külge naelutatud tarkvarafirmad

Riigihangete ameti juht Ülo Sarv saatis rahandusminister Jürgen Ligile märgukirja, kus väidab Tartu Ülikooli Kliinikumi näitel, et tarkvarahangete puhul pole vaba konkurents tagatud.
"Suurimad summad on kulutatud näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt vastavate tarkvaraarenduste peale kasutades väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust, kusjuures läbirääkimised toimuvadki vaid ühe pakkujaga," kirjutas Sarv Ligile.
Ta pidas silmas näidet, kus Webmedia hakkas kliinikumile üksi teenuseid pakkuma 2005. aastal ja pärast seda pole ükski teine ettevõte löögile pääsenud. Kirjas on välja toodud neli hanget, mis jäävad vahemikku 3,6-32,5 miljonit krooni.
Seaduse järgi on kõik korrektne. Autoriõigus lubab end tõlgendada nii, et hankija võib jääda truuks tarkvaraarendajale ja kasutada tema teenuseid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Praegu toimuvad hankekonkursid, mille tagajärjel sõlmitakse lepingud, kus antakse kümneteks ja kümneteks aastateks kõik arendustööd ühele kindlale firmale. Leiame, et see pole ootuspärane ja õige," ütles Sarv.
Tema hinnangul tuleks riigihangete seaduses sätestada, milline on intellektuaalse omandi saatus pärast lepingu tähtaja lõppemist – et hiljem ei saaks autoriõiguste seadust kasutades lükata teiste teenuseid tagasi.
Hankeid varem võitnud firma on uue hanke tegemisel tänu kogemustele eelisseisundis. Teoreetiliselt võib tekkida olukord, kus üks ettevõte saab aja möödudes mitmekordistada pakutavate teenuste hinda. Riigiasutusele on mugavam kasutada ühte teenusepakkujat ja selle eest ka rohkem maksta, seades nii aga tema konkurendid ebavõrdsesse seisu.
Tartu Ülikooli Kliinikumiga soovis 2005. aastal saada lepingu ka Fujitsu Services AS (endise nimega Cell Network AS). Hiljem pole ettevõte hankekonkursil osalenud. Samas tekitas see neis kahtlust, miks Webmedia nii pikalt kliinikumiga koostööd teeb.
"Eks me loomulikult oleme seda kahtlustanud, et seal mingisugused taolised aspektid on. Aga oleme ka küsinud, kuidas tellijad rahul on ja oleme kuulnud, et on rahul," ütles Fujitsu Servicesi juht Andres Järviste.
Webmedia Groupi juhatuse liikme ja tervisevaldkonna juhi Andre Krulli sõnul on võimalik seadust parandada, kuid riigihangete kontroll peaks keskenduma ka majanduslikule tulukusele. "Praegu sunnitakse hankijaid läbi viima konkursse, aga majanduslikult ei ole see põhjendatud," ütles ta.
Krull tõi paralleeli ehitusettevõttega: majanduslikult pole tulus lasta ühel firmal maja ehitada ja teisel remonti teha. Sisseelamine võtab aega.
Teise firma välja ehitatud tarkvaralahendusse sisseelamine võib võtta aega üle aasta, sest tegu on niivõrd keerulise valdkonnaga, väitis kliinikumi juht Mart Einasto.
Tema sõnul olid Sarve kirjas faktivead, sest kirja järgi kuuluvad kõik autoriõigused Webmediale. "Kahju, et meie näide oli sinna kirja üles seatud, sest meil seda probleemi ei ole," ütles Einasto. Kliinikumi hankekonkursil kehtib vaba konkurents, märkis ta. "Lihtsalt riigihangete ametil on kahtlus, et seal on kõrgendatud korruptsioonioht," lisas Einasto.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele