Ivo-Sven Vähejaus lõpetab tööpäeva Dagöplasti 2. tehases Käinas reede hommikul kell kaheksa.
Öises vahetuses vastutas ta topeltkile valmimise eest. Ilmselt põrutab toodang õige pea Norra poole - milleks seda kasutatakse, ta hoobilt öelda ei oskagi.
Topeltkile kaubaartiklina on igav mis igav. Aga saarel, mille majandust veavad plastitehased ja kus tootmine käib 24 tundi ööpäevas, leiab mõndagi üllatavat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kas teadsite, kus valmivad need musta värvi plastkarbikesed, millesse Rakvere Lihakombinaat hakkliha pakendab? Või millise saare pealt tellis mupo endale selle kilelindi, millel ametikiri peal ja millega vajadusel mõnd maa-ala piirata? Või need plasttorud, mis Makroflexi vahupudeli otsa käivad? Plastikkahvlid, prügikotid, pudelikorgid jm. Näiteks jookseb neljapäeval Dagöplasti tehases liinidelt tuhandete kaupa kilekotte, mis lähevad Rootsi riiklikule alkoholmonopolile Systembolaget. Ja Kärdlas EstPak Plastikus valmivad läbipaistvad karbid, mille sisse kulinaarialeti müüja Selveris lõunasöögiks ostetud salati pakendab.
Ivo-Sveni tööandja, Dagöplasti omanik ja juht Leif Sören Andersson on rootslane. Dagöplasti tootmine ei asu ainult ettevõtte peakorteris Käinas.
Kaks tehast on saare põhjapoolses küljes Lehtmas. Seal avati 2008. aasta sügisel ka seni viimane tsehh, kus maisi baasil toodetud biokilest kotte valmistatakse. Dagöplast ja Andersson on seadnud eesmärgiks järgnevatel aastatel tootmist laiendada.
"Meil on kavas saada neli korda suuremaks," räägib ta. Uue tsehhi ehitus Käinas on praegu pooleli. Laienemine peaks toimuma paari-kolme aasta jooksul.
"Me ei ole majanduslanguse tõttu väga palju kannatanud, võib-olla natuke. Ma arvan, et meil on olnud õnne," sõnab Andersson.
Nad ei ole tootnud näiteks autotööstusele, mis on kriisis enam pihta saanud. Lõviosa toodangust läheb Skandinaaviasse edasimüüjatele või otse suurklientidele. Ühestki töötajast Dagöplast mullu ei loobunud.
Ühtki töötajat ei lasknud minema ka Hiiumaa lääneküljes Leisus tegutsev Dale LD, mis saare plastitootjatest M ja P Nursti kõrval üks vanemaid - mõlemad pea kahekümneaastased. Ettevõtte tüüri hoidev Tiit Asumets tunnistab, et mullune aasta algas kehvalt, kuid teine pool oli parem. Käibenumbreid kokku lüües kukuti 2008. aasta kõrval viiendiku võrra. Töötajate sissetulek kahanes samavõrd, kuna tellimusi oli vähem ja masinad seisid vahepeal. "Juulis läksime uuesti seitsmele päevale üle," ütleb Asumets.
Seitse päeva nädalas, 24 tundi ööpäevas. "Tänavu loodame, et saame 2008. aasta käibe tagasi. Ega see aasta ka kerge ei tule, aga juulis on juba selge, kui palju hakkab paremuse poole minema ja kui ruttu," räägib Asumets.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viimase viie aasta jooksul on Dale tehnikasse, tootmishoonetesse ja tsehhi ümbruse korrastamisse suunanud 50 miljonit.
Ettevõtte edukuse aluseks on Asumetsa sõnul õnn, mis aitas leida head ja pikaajalised koostööpartnerid. Neid on mitu - Ensto, Krimelte, Henkel-Makroflex jt. Aga veel ühe olulise omadusena tõstab Asumets esile paindlikkuse. "See on üks põhilisemaid argumente," räägib ta.
Näide elust: kui soomlastel on erandkorras tarvis kokkulepitust suuremat tarnet ja juba kolme päeva pärast, siis Soome enda tootja käest seda ei saa. Lepingus on kirjas kahenädalane etteteatamisaeg, millest peetakse rangelt kinni. Siin aga tullakse vastu.
Selline paindlikkus aitab luua paremad suhted ja on partneri valikul tellijale oluline argument. Uueks suunaks on Dalel aga Valgevene, kus varvas juba ukse vahel.
Optimismi kõrval on Hiiumaal ruumi ka tõsisteks probleemideks. Käinas asuva B-plasti juht Siimo Sedrik toob välja kaks olulist märksõna, milleks on elekter ja praam. Elektriga on asi lihtne - kui seda pole, siis tootmine seisab.
"Viimane kuu-poolteist on ikka väga valus olnud. 40 tööpäeva ja 90 elektrikatkestust," räägib Sedrik. Masinate seiskumine ei tähenda ainult aja-, vaid ka rahakulu - materjal läheb raisku, vaja on teha lisatunde. Seejuures elektri kvaliteet kõigub ja rikub seadmete elektroonikat.
Teine asi - praamid. "Pead arvestama sellega, et kui oled lubanud toodangu reedeks Tallinna viia, siis pead kolmapäeval minema hakkama," räägib Sedrik. Praamiliiklust takistavad tegurid on osalt paratamatud ja selle kohta on ka riigi ja vedaja Väinamere Liinid vahelises lepingus toodud mõiste "vääramatu jõud". Torm, veetase, jääolud… Madala veetaseme tõttu seiskus jaanuari alguses Hiiumaa liinil liiklus sootuks. Ka kaubaveod tuli teha Saaremaa kaudu.
Mis siinjuures Sedrikut aga häirib - teave ei liigu. Sadama kassas ei teata, millal laev läheb. Ja kui üks ära läheb ning mingil põhjusel peale ei saa, ootad mitu tundi järgmist. "Just see, et infot ei ole. Lähed sadamasse 6.30 (kui peaks väljuma esimene laev - toim) ja vaatad, kas läheb laev või ei lähe? Ja siis ootad kaks-kolm tundi, ikka ei tea," toob ta näite. Kuid kardetavalt peab probleemi mõistmiseks seda omal nahal kogema.
Artikkel jätkub pärast reklaami
B-plasti käibenumbrid surus üldine langus mullu alla, paarikümne töötajaga väikefirma oli sunnitud koondama ja osalist tööaega rakendama. "Mingisugust elavnemist on aastatagusega võrreldes näha, aga tundest ei ole kasu, eks elu peab näitama," ütleb Sedrik. Ka B-plast investeeris mullu oma plastiparki, soetades uue masina.
Uue tootmisliini lükkas käima ka EstPak Plastik Kärdlas. See annab võimaluse valmistada uut sorti lihakarpe, otsida uusi partnereid. Ettevõtte juhi Enno Harjaku sõnul on majanduse jahenemine ühelt poolt söönud müügitulu, sundinud ka neid mõne töötaja koondama, ent samal ajal aidanud kaasa uute klientide leidmisele.
"Eriti on tunda praegu huvi Soome ja Rootsi poolt. Kui varem oli nii, et raha ei olnud kõige tähtsam, olid pikaajalised suhted, siis nüüd peavad kõik rohkem raha lugema," räägib ta. Rootsi nad varem oma karpidega sisse ei saanud, kuid nüüd juba kaup liigub. Seni on üle poole EstPaki toodangust maandunud Eestis. Harjaku sõnul peab aga eksporti kasvatama, sest Eesti turg üksi on tilluke.
Läbi aastate on kõik saare plastifirmad mahtunud Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete edetabelisse. Nende seast suurim tööandja on M ja P Nurst, kel 2008. aastal oli 123 töötajat. Ent seal on plasti töötlemine osa tööst. Ka teised Hiiumaa plastisektorisse kuuluvad ettevõtted - Plastiktoos ja Hiiulink - on olnud gasellide seas.
Äripäeva viimases gasellide edetabelis on B-plast. "Ma ei saa aru, miks me seal sees oleme," nendib Sedrik.
Dagöplasti töötaja Ivo-Sven Vähejausi käest jääb küsimata, mis tema Gaselli TOPist arvab. Ta on rahul nii tööandjaga kui ka sellega, et saab kodusaarel ametis olla. Järgmisel nädalal on ta õhtuses vahetuses, ülejärgmisel hommikuses. Praegu läheb ta koju.