WSJ: Kreeka kriisiplaan looks euroalal võlaliidu

Kui Berliin garanteerib Ateena võlad, eeldavad turud sellest, et euroliit seisab ka Itaalia, Portugali, Hispaania ja ülejäänud riikide võlgade taga, väitku poliitikud pealegi vastupidist. Saksamaa võlareiting on hea, kuid kõigi euroala võlgade garanteerimiseks sellest ei piisa.

Just need kartused ajendasid Saksamaad Maastrichti lepingusse suruma klauslit, mis ei kohusta teisi euroala riike hätta sattunud riigile appi minema, koos piirangutega eelarvedefitsiidile ja riigi võlakoormale. Paraku oli Saksmaa ise riik, mis juba 2003. aastal eelarvedefitsiidi kriteeriumi rikkus ning valdavalt on ka teistel riikidel stabiilsusnormid täitamata.

Kreekal on ruumi kulusid kärpida küll, kirjutab leht. Avaliku sektori kulutused on paisunud 52%le SKPst 45 protsendilt kaks aastat tagasi. Kärped mõjutavad küll negatiivselt SKP numbrit, kuid see on parem lahendus kui maksude tõstmine. Endise IMFi ökonomisti Kenneth Rogoffi hinnangul on varimajanduse osakaal Kreekas 30% ning kui makse tõsta, kasvaks selle osakaal veelgi.