• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,28%6 215,78
  • DOW 300,11%44 543,12
  • Nasdaq 0,73%20 351,28
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,28%6 215,78
  • DOW 300,11%44 543,12
  • Nasdaq 0,73%20 351,28
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 11.02.10, 11:19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

WSJ: Kreeka kriisiplaan looks euroalal võlaliidu

Saksamaa eestvedamisel kaalutav abipakett Kreekale võib kujuneda Trooja hobuseks, mis teeb euroalast vargsi võlaliidu mitte üksnes Kreeka, vaid kõigi euroala riikide jaoks, kirjutab Wall Street Journal täna arvamusküljel.
Kui Berliin garanteerib Ateena võlad, eeldavad turud sellest, et euroliit seisab ka Itaalia, Portugali, Hispaania ja ülejäänud riikide võlgade taga, väitku poliitikud pealegi vastupidist. Saksamaa võlareiting on hea, kuid kõigi euroala võlgade garanteerimiseks sellest ei piisa.
Just need kartused ajendasid Saksamaad Maastrichti lepingusse suruma klauslit, mis ei kohusta teisi euroala riike hätta sattunud riigile appi minema, koos piirangutega eelarvedefitsiidile ja riigi võlakoormale. Paraku oli Saksmaa ise riik, mis juba 2003. aastal eelarvedefitsiidi kriteeriumi rikkus ning valdavalt on ka teistel riikidel stabiilsusnormid täitamata.
Kreekal on ruumi kulusid kärpida küll, kirjutab leht. Avaliku sektori kulutused on paisunud 52%le SKPst 45 protsendilt kaks aastat tagasi. Kärped mõjutavad küll negatiivselt SKP numbrit, kuid see on parem lahendus kui maksude tõstmine. Endise IMFi ökonomisti Kenneth Rogoffi hinnangul on varimajanduse osakaal Kreekas 30% ning kui makse tõsta, kasvaks selle osakaal veelgi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui sakslased mõistaksid, kui rumal on Kreekale päästerõngast anda, oleks järgmine alternatiiv IMF. See ei ole samuti ideaalne lahendus, kuid ideaalseid lahendusi pole tänases kriisis enam jäänud.
Paraku näib tõenäolisem, et Saksamaa ja teised riigid on valmis Kreekale laenu või laenugarantiisid andma. Kui Kreeka saab ülemäärast kulutamist jätkata, lükkab see kriisi vaid edasi, kuid kui see ükskord kätte jõuab, siis juba hullemal kujul, kirjutab leht.
Kreeka kümneaastaste võlakirjade tulusus alanes täna 16 baaspunkti võrra 5,86 protsendile. Saksamaa sama pikkusega võlakirjade tulusus kasvas 4 baaspunkti võrra 3,23 protsendile.
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele