Tõstukite müük kukkus kümme korda

Tõstukite turu vähenemise kohta ei ole erilist mõtet enam protsente kasutada, kuna turg vähenes 10 korda, seega alles jäi üldse 10% nõudlusest.

WITS (World Industrial Trucks Statistcs) järgi oli 2009. aastal Eesti tõstukite turu suuruseks 93 ühikut, mida omavahel jagavad paarkümmend erinevat laovarustuse müüjat.

Statistika mõõdab tootajtele erinevates riikidest laekunud tellimusi ja 2009. aasta oli erakordne ka selle poolest, et mitmes riigis, nagu Venema, Ukraina, aga ka Läti ja Leedu, oli statiska kuude lõikes negatiivne - seega ühel kuul tehtud tellimused järgmisel kuul tühistati.

2010. aastal ei ole Eestis ette näha tõstukite turu taastumist ja oodata on, et kogu nõudlus jääb 2009. aasta tasemle. Seega tuleb müüjatel jälle jagada alla 100 ühikuga turgu ning sellest müügist ka ellu jääda.

Kuigi mitmel pool on märke majanduse paranemisest, siis tõstukite turule ei saa positiivsust oodata, kuna möödunud buumi aastatel müüdi tõstukeid oluliselt rohkem kui tegelikult pikas perspektiivis neid vaja on. Võrreldes muude riikidega ja arvestades Eesti elanike arvu peaks normaalne tõstukite turg meil olema 300 ja 500 ühiku vahel aastas, sõltuvalt, kuidas satuvad tõstukite vahetamise tsüklid. Kuna mitmel aastal müüdi tõstukeid oluliselt rohkem, kui normaalselt vaja läheks, siis on ees mitu aastat, kus turg ei taastu, kuna kasutatavaid masinaid on veel piisavalt ja juurde midgai ei vajata.

Mujal Euroopas loodetav teenimisvõimalus suuremast hooldusest ja remondist ei pea samuti Eestis paika, kuna kasutusintensiivsus on vähenenud, tõstukijuhte saab valida ja see säästab oluliselt tehnikat ning varumasinaid on piisavalt. Seega ei ole siingi oodata erilist turu paranemist ja vaikelu jätkub ka 2010. aastal.

Samas on ilmselgelt oodata 2010. aastal mitmeid muudatusi ning väga huvitav on jälgida uute tulijate tegutsemist tõstukite turul, kes samuti tahavad 100 masinast oma osa ning selle saaduga äri edasi arendada.