Eesti börsiettevõtted on atraktiivsed. Päris kindlasti. Vähemalt neile suurtele Skandinaavia ettevõtetele, kel siinsetes börsiosalistes suurosalused on. Läks Telekom, nüüd on järg Norma käes. Ja ülevõtmistes saab tõmmata isegi teatavaid paralleele.
Eilne hommik algas samamoodi ühe augustikuise esmaspäeva hommikuga eelmise aastanumbri sees, mil Skandinaavia telekomikontsern TeliaSonera pöördus Eesti Telekomi väikeaktsionäride poole sooviga omandada nende aktsiad ning pakkus eelmise kauplemispäeva sulgemishinnaga võrreldes 24protsendilise preemia.
Norma enamusomanik talitas selle nädala esimese päeva hommikul samamoodi ning pakkus iga Norma aktsia eest 92,31 krooni, mis reedese sulgemishinnaga võrreldes tähendab 28protsendilist preemiat.
Ka ülejäänud börsi reageering on suhteliselt sarnane. Telekomi uudis tõmbas kõik arvestatavad börsiettevõtted korralikele tõusudele ja börsiindeks kerkis sel päeval pea 13 protsenti. Eile tuhises Tallinna börs viieprotsendilisse plussi ning lisaks 26 protsenti kihutanud Normale osutus väga populaarseks ka näiteks Olympic EG. Väikese erinevusena tuleb seekordne mõju börsile ilmselt mõnevõrra tagasihoidlikum.
Telekomi ülevõtmisele järgnes pool sügist väldanud vägev börsitõus, kus investorid siin ja kaugemal rabasid kõike, mis vähegi süüa sündis. Isegi, kui tõesti tundus, et mingite aktsiate tõusud on võib-olla pisut vähem õigustatud, sest kaubaks läks tõesti enam-vähem kõik.
Praegu pole Tallinna aktsiakoosseisul enam nii väga kuhugi kerkida. Aasta algus tõstis lati väga kõrgele ja sellest uuesti suure kaarega üle hüppamine poleks börsile eriti tervislik. Säravat börsitõusu ei oota ka investor ja spetsialist Kristjan Lepik (vt kommentaar artikli kõrval). Lisaks on Norma Telekomiga võrreldes siiski tagasihoidlikuma mastaabiga ning investorid on kõik optimistlikud väljavaated, millest enamus on seotud euroga, suuresti juba aktsiahindadesse sisse ostnud.
Tööstusharu mõttes ei tegutse Norma selgelt just hetke kõige kuumemas valdkonnas, sest autotööstus sai terve eelmine aasta haledalt nüpeldada. Ilmselt osalt ka seetõttu põhjendas Autolivi president ettevõtte ülevõtmisplaane kasudega, mida see toob Normale. Tõenäoliselt püüdis ta sellega ka oma ettevõtmist kohalikele aktsionäridele vähem mõruks muuta. "Norma seisab silmitsi väljakutsetega, kui sõidukitootjad oma tarnijatelt globaalset haaret nõuavad," selgitas Jan Carlson pressiteates ning lisas, et ka uute vajalike tehnoloogiate arendamine võiks Normal üksinda liiga raskeks osutuda.
Aktsionäridel on muidugi omajagu põhjust pahandada. Muidu üsna hea dividendimaksjana teatas Norma eilehommikusele ülevõtmisuudisele lisaks, et teeb ettepaneku eelmise aasta eest aktsionäridele lojaalsuse ja omanikustaatuse eest mitte maksta. Ehk kõik ausad aktsionärid, kes aktsiast dividende lootes niisama lihtsalt ei loobunud, peavad nüüd siiski pettuma.
Samuti pole aktsionäride üsna suurel kollektiivil ilmselt suurt jõudu pakkumise vastu võidelda, sest vajalikust 49 protsendist andsid Autolivi kinnitusel nädalavahetusel oma tagasivõtmatu müüginõusoleku 26,4 protsendi aktsiate omanikud. Seega võivad järelejäänud 22,6 protsendi omanikud häält tõsta, aga peavad valjuhäälse üksmeele saavutama, sest Autoliv on ülevõtmise õnnestumise piiriks seadnud 90 protsendi aktsiate omandamise.
Kommentaar
Kristjan LepikTI EfTEN varahalduse juht
Norma ülevõtmise õnnestumisel oleks mõningane tugi aktsiaturule, kuid kindlasti ei ole mõtet sellist tõusu oodata nagu Telekomi pakkumise järel - esiteks oli Telekomi pakkumine oluliselt suurema mahuga ning teiseks on praeguseks juba päris suur tõus toimunud.
Eile tundus, et nii mõnigi ostja on spekuleerimas sellele, et ka Norma mõjul tuleb edasine ralli teisteski Tallinna börsi aktsiates, kuid seekord tuleks minu arvates olla pisut ettevaatlikum.
Kui Autolivil õnnestub selle pakkumisega Norma börsilt ära viia, siis on küll kurb lugu - Autoliv on käitunud üsna väikeaktsionärivaenulikult, hoidnud raha bilansis dividendide maksmise asemel.
Kui nüüd dividend ära jäetakse ja sisuliselt Norma bilansis oleva rahaga ettevõte börsilt ära viiakse, siis ei saa küll öelda, et väikeaktsionäride huvid oleks hästi kaitstud.
Autor: Silvia Viidik, Katariina Krjutškova
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!