Majanduses on nukker seis

Juhatuse esimehe hinnangul on tunda, et väljaspool on juba märgatud Eesti erilist tublidust ja valmisolekut eurole üleminekuks. „Nii et kes investeerida tahab, see enam ei pabista,“ möönis Puusaag. „Euro rolli majanduse edasises arengus ma üle ei tähtsustaks,“ tunnistas ta.

Riikide puhul on nagu kinnisvaragagi – kõige tähtsam on asukoht ja küsimus on, kas seda osatakse ära kasutada, lausus Puusaag, lisades, et Eesti siin tugev ei ole. „Pigem toob praegu Eestisse investeeringuid jälle odavaks läinud tööjõud ja vaba tööjõu olemasolu,“ märkis ta. „Me võime ju unistada, et Eesti on kõrget lisaväärtust tootev teadmistepõhine ülinutikas maa, aga reaalselt on meil suur hulk tööjõudu, kelle ainukene väärtus on töökad käed, ja nii jääb see veel kauaks,“ sõnas Puusaag.

Kindlasti mõjutab majanduskasvu intresside langus, nimetas ta veel mõjutegureid. Kõrge protsendiga Eesti krooni deposiidid hakkavad järjest läbi saama ja pikendada pole enam huvitav, teatas Puusaag. „Ehk tuleb osa sellest rahast majandusse, mitte ei rända kohe fondidesse uut pauku ootama,“ avaldas ta lootust.

Laenutingimuste paranemise väljavaateid ei osanud Puusaag kommenteerida. “Me olme küsinud ja meile on pakutud üsna normaalsetel tingimustel, aga kuidas on olukord kodulaenuga, seda ei tea,“ märkis ta.

Keskpanga seisukohta, et hinnad sel aastal langevad, kommenteeris Puusaag, et see on mitme otsaga asi. „Kui nõudlus väheneb, siis püütakse hindade langetamisega midagigi müüa, aga see võib ka surmaeelne tõmblus olla ja teenuse osutajat ja või tootjat ei pruugi probleemide ilmnemisel enam olemas olla ja siis pole sellest soodsamast hinnast kasu,“ pajatas Puusaag. „Kui paar nädalat tagasi sain imeodava köögipakkumise, siis pilk krediidiinfosse tegi selgeks, et minu osa selles projektis oleks ilmselt ettemaksuga piirdunud ja mingit kööki poleks ma kunagi näinud,“ tõi ta näiteks, et seegi võib näidata keskmise hinna langust.