RMK kunagine juht Ülo Viilup ei mäleta, et tema ametiajal oleks olnud ettevõtete keelatud kokkumängu kahtlusi. Küll tekitab Viilupis hämmastust RMK riigihanke kummaliselt suur maksumus.
„Selle hanke maksumus (1,7 miljardit krooni - toim.) tundub mulle kuidagi kummaliselt suur,“ ütles Viilup. „Kui tegemist oli viieaastase veomahuga, siis minu hinnangul ei saaks see summa üldse nii suur olla,“ nentis ta.
„RMK puidumüügimaht on aastas ca 2 miljonit tihumeetrit. Minu mäletamist mööda oli veoteenuse hind alla 100 kr tihumeetri kohta, mis teeks aasta mahuks 200 miljonit krooni. Viie aasta maht ei saa sellisel juhul üle miljardi olla,“ põhjendas Viilup.
Kas ettevõtete survestamine on RMK hangete puhul tavaline?
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Ei ole eriti, aga kui aus olla, eks vaidlusi oli kogu aeg,“ ütles Viilup. „Vaidlemist oli näiteks selle üle, et mõne ettevõtte arvates oli tema osalust kitsendatud, kui hankes olid tingimused käibele vms,“ ütles ta. „Eks hinnaküsimus oli ka. Oli aegu, kus ettevõtted läksid välismaale tormikahjusid likvideerima ja seal maksti neile hästi,“ rääkis Viilup. „Aga selleks ju hankeid tehaksegi, et madalamaid hindasid saada! On ettevõtja risk, kui ta pakub madala hinna ja võidab. Kui ta põhjendamatult madala hinnaga hakkab toimetama, ei tule ta omadega välja, ei suuda lepingut täita ja ei saa ka järgmisel hankel osaleda,“ ütles ta.
RMK leping on Viilupi sõnul iga ettevõtte jaoks hinnatud. „Erasektori raiemaht on vähenenud rohkem kui RMKs. Oli aeg, kus RMK osa oli puiduturul ainult 25% ja 75% oli erasektori puiduvedu. RMK leping on ettevõtte jaoks kindel leping, sest RMK tagab ühtlase puiduveo. Erasektoris peab kogu aeg otsima,“ selgitas Viilup.
RMK nõukogu tagandas Ülo Viilupi juhatuse esimehe kohalt 2007. aasta augustis. Põhjuseks olid puudujäägid asutuse juhtimises.