Merkel toetab euroalast väljaheitmise võimalust

„Siin ei ole tegemist liikmelisusega, mida saab kohandada vastavalt olukorraga,“ ütles Trichet. „Siin on küsimus ühise saatuse jagamises teiste riikidega.“

Euroopa Keskpank avaldas mullu detsembris dokumendi, milles nentis, et ELi praeguste seaduste järgi on euroalalt väljaheitmine peaaegu võimatu ning et tõenäoliselt tuleks euroalalt lahkuval riigil lahkuda ka Euroopa Liidult.

„Ma ei usu, et selline kokkulepe lepingu muutmiseks kunagi sündida võib,“ ütles Londoni mõttekoja CER peaökonomist Simon Tilford. „Teised liikmesriigid ei nõustu sellega, kui Saksamaa ise pole valmis tunnistama, et peab oma majandusstrateegiat muutma, et mitte euroala stabiilsust ohustada.“

Merkeli terav avaldus tuleb ajal, mil Saksamaa on Euroopas üha enam üksi oma seisukohtadega, kuidas võlakriisis kõige parem käituda oleks. Nii ei ole Saksamaa veel järgi andnud teiste liikmesriikide survele lüüa konkreetselt lukku Kreeka abistamise plaan. Eile kordas Merkel taas üleskutset mitte kiirustada.

Samal ajal on teised riigid eesotsas Prantsusmaaga hakanud ütlema, et Saksamaa suur sõltuvus ekspordist on osaliselt süüdi euroalal tekkinud ebastabiilsuses. See, et sakslased ise rohkem tarbida ei taha, muudab teistel riikidel kriisist väljumise vaevalisemaks. Saksamaa on kriitikale vihaselt vastu andnud, märkides, et tugev konkurentsivõime pole küll see, mille pärast üht riiki kritiseerima peaks.

Merkeli eilne kõne võis olla katse fookus Saksamaa pealt taas ebastabiilse rahandusega riikide peale viia. Samas kordas Prantsusmaa rahandusminister  Christine Lagarde eile taas oma üleskutset, et Saksamaa kaaluks majandusmudeli muutust.

„Saksamaa võiks võib-olla … makse alandada, et ergutada siseturu nõudlust. See aitaks meie eksporti nende turule,“ ütles Lagarde raadiointervjuus. „Need, kellel on defitsiit, peavad seda vähendama … ning need, kellel on ülejääk, peavad olema valmis kaaluma mõtet, et ühe ainsa kasvuallika kõrvale tuleks leida ka teisi kasvuallikaid.“