SEB prognoosib tänavuseks majanduskasvuks 2%, näidates väga erinevate realiseeruda võivate võimaluste kokkuvõtet.
„Meie prognoos on positiivses nihkes, ma tunnistan seda,“ kommenteeris SEB Eesti ökonomist Hardo Pajula täna, lisades, et samas võib positiivne ootus ka reaalsust selles suunas tõugata.
Pajula rääkis, et võrreldes möödunud aasta septembri Põhjamaade majandusülevaatega on Läänemere regiooni 2010. aasta majanduskasvu prognoos tõusnud 1,4 protsendipunkti. Kõige enam on korrigeeritud ülespoole Leedu kasvuprognoosi, mida hinnati -3,5% pluss ühe peale. „Leedu osa on selles potis muidugi nii väike, et see siin pilli ei puhu,“ ütles Pajula lisades, et samas on oma panuse andnud Venemaa, Soome ja Rootsi.
Mis aga sundis veel sügisel Eestile 2010. aastaks prognoositud 0,3% asemel nüüd pluss 2% ütlema, tulenebki Pajula sõnul otseselt Läänemere regiooni kosumisest ja loomulikult euro realiseerumisest 2011. aasta esimesest päevast. „Kujutage endale ette, et tulevik on võimaluste lehvik. See 2% võtab lihtsalt selle lehviku kokku,“ näitlikustas Pajula ise samal ajal tahvlile graafilist võimaluste lehvikut joonistades.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eelkõige on aga positiivne ette vaatamine tingitud mitte niivõrd positiivsemate stsenaariumite realiseerumisest, kuivõrd negatiivsemate stsenaariumide hüppeliselt langenud tõenäosusest. SEB ei usu, et tuleval aastal kohale saabuv ühisraha kiiresti välisrahal rajaneva investeerimisbuumi tekitaks.
2011. aastaks prognoosib SEB majanduse reaalkasvuks 5%. Pajula sõnul on selline number nüüd välja öeldud, aga tegelikult ei tea ju keegi, mis meid 2011. aastal ees oodata võiks. Töötuse määr võiks SEB arvates sel aastal olla 15,5% ning tuleval aastal isegi veidi alla 2009. aasta taset ehk 13%.
Valitsussektori eelarve saldo on SEB prognoosi kohaselt sel aastal 2,5% SKPst ning tuleval aastal 2%, seevastu valitsussektori võlg võib sel aastal 2009. aasta 6,1%-lt tõusta 6,5%le ning tuleval aastal 7% juurde. „Balti riikide üks suur loodusvara on väike riigivõlg,“ iseloomustas Pajula. 2008. aasta Eurostati andmetel oli Eestil teadupärast Euroopa Liidu väikseim riigivõlg, ent ka Läti ja Leedu olid oma 20% ja 16%ga SKPst selle edetabeli õnnelike viimaste seas.
Küsimusele, kui suure tõenäosusega euro Eestis realiseerub, vastas Pajula, et 90%-lise tõenäosusega ning kõrgemat protsenti tema pakkuma ei hakkaks. Samas märkis ta, et euro on Eestile teinud teene, mis on märksa olulisem kui aktsiahindade tõus. „Euro on ainus, milles poliitiline eliit on kokkuleppele saanud. Tehtud on fiskaalne pingutus, mille ära tegemisse uskusid veel mõni aeg tagasi vähesed,“ ütles ökonomist.
Euro kõige suurem teene on ehk see, et ta lõikas ära ühe väga kurva stsenaariumi realiseerumise võimaluse, märkis Pajula. Teine positiivne lootus seoses euro tulekuga puudutab Pajula sõnul mõnedele investeerimisfondidele avanevaid võimalusi. „Suured investeerimisfondid, mis muidu väljapoole eurot investeerida ei tohi, saavad siis võimaluse ka meie poole vaadata,“ selgitas ta.
Ökonomisti sõnul on hea märk, et eestlased on kaasa läinud kohati 20-30%-lise palgalangetusega, mis annab meile palga nimel streikivate riikidega võrreldes eelise. Samas kui teistel riikidel ei ole plaaniski sellega kaasa tulla, võib see ka Eesti endaga ühes tõmmata ja siis ei tea keegi, mis kõik saada võib, arutles ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!