• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,00%6 227,42
  • DOW 300,00%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,47%8 815,71
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,71
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,00%6 227,42
  • DOW 300,00%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,47%8 815,71
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,71
  • 12.05.10, 17:43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tarbijakaitse teeb müügimaksu leevendava seaduse pihuks ja põrmuks

Riigikogus esimese lugemise läbinud tarbijakaitse seaduse muudatus läheb vastuollu Euroopa Liidu direktiiviga, esindab ühe piirkondliku kaupmeeste grupi huve ning tekitab seadusandlikku paanikat, leiab Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.
Tarbijakaitseamet sai tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõu, millega lubatakse hinnasildi ja kassas võetava hinna 1%list erinevust, arvamuse avaldamiseks alles sel esmaspäeval. Arvamusi ootas riigikogu rahanduskomisjon juba kolmapäeva õhtuks.
Materjalidega tutvumise ja kommenteerimise aeg on olnud väga napp, tõdes tarbijakaitseamet kommentaaris Äripäevale.
Järgneb Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste kommentaar.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Praeguseks oleme tutvunud asjakohaste materjalidega ning võib öelda, et Tarbijakaitseamet ei toeta tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõud. Olgu siinkohas välja toodud ka väike ülevaade põhjustest:
1.      Eelnõu on vastuolus ebaausate kaubandustavade direktiivi (2005/29/EÜ) nõudega, millise kohaselt peab tarbijatele  avaldama kauba või teenuse müügihinna ehk siis lõpphinna, milline sisaldab ka kõiki tasumisele kuuluvaid makse, viimaste seas ka võimalikult KOV kehtestatud müügimaksu.
2.      Hinna avaldamise põhimõtete muutmine ei saa olla seotud ühe kohaliku omavalitsusüksuse maksu, antud juhul müügimaksu, kehtestamisega oma territooriumil. Teistes kohaliku omavalitsustes juba varem kehtestatud müügimaks pole tekitanud sarnast seadusandlikku paanikat.
3.      Eelnõu pole seotud hinna kahes vääringus avaldamisega ja seeläbi ka eurole üleminekuga, vaid sätestab seaduseelnõuna ühe piirkondliku kauplejate huvigrupi huvide seadustamise suhteliselt lühikeseks perioodiks. Sellise ajutise ja vaieldava iseloomuga põhimõtete seadusena vastuvõtmine diskrediteerib rahvuslikku seadusandlust. Samal ajal kui kehtiks kavandatav seadusemuudatus, peab Eestis eurole ülemineku perioodil 01. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011 näitama kaupade ja teenuste hindasid paralleelselt nii eurodes kui ka eesti kroonides, et harjutada tarbijaid uue vääringuga. Praktikas tekib olukord, kus tarbijale on ebaselge, kas kauba või teenuse õige ja tegelik müügihind selgub kassas, kajastub hinnasildil ning millises ulatuses peab see olema avaldatud eurodes ja/või eesti kroonides. Kirjeldatud olukord muudab nii regulaarse kui ka kahes vääringus hinnaesitluse järelevalve äärmiselt keeruliseks ja seab ohtu eurole ülemineku hinnakontrolli – kui hinnatõusu pärssiva meetme realiseerumise. 
4.      Tarbijakaitseamet on arvamusel, et sissepääsu või kassa juures asuv selgitustahvel, mis on eelnõu esitajate pakutav alternatiiv, ei ole piisav meede kauba või teenuse müügihinna ehk siis lõpphinna avaldamise asendamiseks. Olukorda komplitseerib veelgi asjaolu, et seitsmekuulise perioodi vältel toimuvad ka suureulatuslikud hooajalised protsendipõhised allahindlused.
5.      Segadust süvendab ka see, et müügimaksuga maksustatavate kaupade ja teenuste loetelu on ebaselge ning praktikas ei saada aru, millistele müügisaalis pakutavatele kaupadele ja teenustele müügimaks lisandub. 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele