Tavidi kullamüük läheb ülesmäge

Küsimusele, kas lähikuudel võib Tavidi kullamüük purustada ka absoluutse müügirekordi, vastas Atonen, et välistada ei saa midagi. "Inimesed tavaliselt ärkavad hilja ja siis alles hakatakse rongi peale hüppama," näitlikustas Atonen ning lisas, et millal rongile hüppamiseks viimane hetk on, ei oska keegi öelda.

Samuti ei oska tema kinnitusel praegu mitte keegi öelda, kas kullauntsi hind, mis eelmisel nädalal käis korra isegi üle 1000 euro, on praegu liiga kõrge. "Kui me kaks ja pool aastat tagasi olime ühel investeerimismessil, siis ütlesid pankade analüütikud, et kuld on tipus ja kulda ei tasu osta," meenutas Atonen. "Kuld maksis siis kaugelt alla 700 euro. Kas analüütikute tollane soovitus oli pädev, võib igaüks nüüd tagantjärele hinnata," ütles ta.

Atonen ei pea praegu üle maailma käivat aktiivset kullasoetamist ostupsühhoosiks. "Kui inimene iseennast või oma vara kaitsta üritab, siis seda ei saa psühhoosiks nimetada," rääkis Atonen.

Paberraha väärtus kaduv

"Kulla ostmine on tegelikult väga mõistusepärane - inimesed peavad paberraha ebakindlaks ja inflatsiooni vastu on kuld kindlaim abimees," ütles Atonen.

"Need kes eelmise kullaostubuumi ajal 2008. aasta oktoobris kulda ostsid, on nüüd ju väga suures võidus, sest kulla hind on tõusnud. Seda ei saa vist aga öelda pankade toodete kohta," lisas ta.

Atoneni sõnul polnud üle-eelmisel nädalal Eesti Pangast laulu- ja tantsupeole pühendatud kuldmüntide krabamisel tärkava kullaostubuumiga mingit pistmist.

"Keskpangast osteti mündid ära sellepärast, et nad müüsid kulda alla omahinna," selgitas Atonen. "Osa ostjatest jooksid Eesti Pangast otsejoones meie juurde, sest nad teenisid mündi pealt 150-200 krooni ehk kui keegi ostis 10 või 20 juubelimünti, teenis ta tehingult 2000 või 4000 krooni kasumit.