- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,03%39 773,93
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,18
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,03%39 773,93
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tavid jättis kullamüüja isiku tuvastamata
"Käisin Tavidi peakontoris Aia tänaval kulda müümas, huvitaval kombel ei küsitud minult dokumenti ega nimegi, väljastati vaid tšekk, kuhu oli kirjutatud materjali kaal, arvatav proov ja väljamakstav summa," kirjeldas üks valuutavahetusfirmas hiljuti kulda müünud inimene. Temagi arvates võib selliselt toimuv väärismetalli kokkuost hakata soodustama vargusi.
Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juhil Toomas Jervsonil tõmbas selline info näo morniks. "Kui kulda ja muud väärismetalli on nii lihtne ilma isikutuvastuseta mõnes ettevõttes rahaks teha, siis näeme siin loomulikult ohtu," sõnas ta.
Vähem bürokraatiat
Tavidi kullasuuna juhi Meelis Atoneni sõnul teevad nad inimese dokumendist koopia juhul, kui tekib kahtlus, et kuld on varastatud. "Kui kõik on selge ja inimene ei ole kahtlane, pole meil tema kontakte vaja. Ju see kuld ja müüja ei äratanud kahtlust," märkis ta.
Atoneni arvates ei peaks väärismetalli kokkuost olema eraldi seadusega reguleeritud, sest kui inimene müüb enda kulda, siis milleks seda bürokraatiat nii palju vaja on - see on ostja risk ja vastutus.
Kümme minutit pärast kõne lõpetamist helistas Atonen tagasi: "Tänaseks oleme otsustanud, et küsime kõigilt müüjatelt dokumente."
Hetkel kuum
Tavid ostab ehtekulda kokku rohkem kui nädalajagu päevi. Teenustega tuldi turule, kuna ettevõtte hinnangul ei pakutud seni Eesti klientidele ehtekulla eest õiglast hinda. Atoneni arvates võibki asja taga olla pandimajade kaebus, sest nad ei suuda nii head hinda maksta ning on klientidest ilma jäänud. Ka Tavidi tegevjuht Kuno Rääk viitas pandimajade omanike aktiivsusele, Tavidi peale on sama asja pärast käidud kaebamas ka rahapesu andmebüroos.
Seadus ei reguleeri
Väärismetalltoodete seadus ei reguleeri väärismetallide kokkuostu, vaid keskendub jae- ja hulgimüügi ning metallide märgistuse teemale.
Eesti Kulla- ja Kellaliidu juhatuse esimehe Krista Varipuu sõnul on üldine praktika selline, et kokkuostjad küsivad müüjalt isikut tõendavat dokumenti ja dokumenteerivad kõik tehingud. Keegi ei soovi kannatada varastatud kraami kokkuostu tõttu, märkis ta.
"Meie soovitame ettevõtetel, kes sellise kokkuostuga tegelevad, lähtuda ausa kauplemise põhimõtetest ja küsida dokumente, sest see on ka nende enda huvides sekelduste vältimiseks. Praegu pole teema päevakorda tõstetud, kuid me oleme valmis huvigruppide soovil teemaga tegelema," edastas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete peaspetsialist Piret Pärn ministeeriumi seisukoha.
Kommentaar
Toomas Jervson
Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht
Selline kokkuostmine teeb varastele elu lihtsaks. Varas eelistab võimalikult hea likviidsusega asju, raha järel tulebki kohe väärismetall. See on ka korterivaraste peamine huviobjekt raha kõrval.
Loomulikult oleks varga jaoks otstarbekam see, kui ta saaks lihtsalt poodi kõndida, et seal hea hinnaga varastatud asjadest lahti saada. Soovitan igal juhul kauplejatel mitte kaasa aidata varastatud asjade realiseerimisele. Vaevalt, et üks korralik ettevõte seda endale lubada tahab.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele