Euro päästeplaan sai viimase lihvi

Samas manitses Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), millel on Euroopa päästeplaanides arvestatav roll, Euroopa riike kriisimeetmetest kaugemale vaatama.

„Kriisi kustutamine ei asenda muutusi poliitikas ja fundamentaalseid reforme rahaliidu aluste kindlustamiseks,“ märkis fond täna lõppenud rahandusministrite kohtumisega üheaegselt avalikustatud euroala analüüsis.

Euro päästeplaanis osaleb Rahvusvaheline Valuutafond 250 miljardi euroga. Lõviosa ehk 440 miljardit dollarit panevad välja euroala riigid riiklikke garantiidena, millele lisandub 60 miljardit eurot Euroopa Komisjonilt. Poliitiline otsus abifond luua tehti juba mai alguses, kuid viimased detailid, kuidas mehhanism tööle hakkab, selgusid alles nüüd.

Plaani järgi hakkab fond emiteerima liikmesriikide garantiiga võlakirju, millele taotletakse kõrgeimat AAA reitingut. Iga euroala riik on osanik vastavalt oma osaluse suurusele Euroopa Keskpangas pluss veel 20%, et tagada kõrge reitingu jaoks vajalik puhver. See tähendab, et kui mõni riik maksta ei suuda, maksavad teised rohkem. Raha laenatakse edasi võlgadega hätta jäänud riigile, mis peab abi saamiseks nõustuma range saneerimiskavaga.

„Suhted liikmesriikide vahel laenu garanteerijana on nüüd selged,“ ütles rahandusvolinik Olli Rehn. „Enam pole abistamise osas ühtegi kahtlust,“ lisas ta.

Kriisimeetmete kõrval tuleb Euroopa Liidul kasutada praegust hetke, et rahaliidu projekt lõpule viia, ärgitas IMF, tõstes esile meetmeid eelarvedistsipliini kindlustamiseks.

Neid arutasid rahandusministrid koos ELi presidendi Herman Van Rompuyga. Jõuti üksmeelele, et sanktsioone tuleb karmistada ja riike korrale kutsuda veel enne, kui defitsiit lubatud piiri ületab. Seni pole euro 11 aastase ajaloo jooksul veel ükski riik euronormide rikkumise eest karistada saanud.

„Arvame, et sanktsioonid peaksid jõustuma automaatselt,“ ütles Luksemburgi rahandusminister Luc Frieden. „Kui need jätta poliitikute otsustada, on risk liiga suur, et riike koheldakse erinevalt.“

Varem kõlanud ettepanekud jätta norme rikkuvad riigid ilma hääleõigusest, on siiski kõrvale heidetud. „Keskendusime sellele, mida on võimalik teha kiiresti ja praegu kehtivate aluslepingute raames,“ ütles Van Rompuy.

Prantsusmaa rahandusminister Christine Lagarde seostas vajaduse rangemate ühiselu normide järele euroala laienemisega. „Vajame rangemaid reegleid ning solidaarsusprintsiibi süvendamist,“ ütles ta.

Lisaks santsioonidele tähendab see hoolsamat järelevalvet liikmesriikide eelarvete üle. Kasvuprognoosid, defitsiidi- ja tuluplaanid tuleks edaspidi euroala riikidega kooskõlastada.  Suurt defitsiiti plaanival riigil tuleb seda õigustada, ütles Van Rompuy, eeldades, et teiste riikide surve sunnib patustaja kurssi muutma. Praegu kordasid ELi riigid lubadust, et tõsine riigifinantside saneerimine algab hiljemalt 2011. aastal.