Juhtkiri: omad liistud = kindel kasum

Öeldakse, et iga kingsepp jäägu oma liistude juurde ning selles ütluses on tõetera sees. Et kui on midagi, mida sa üle kõige teha oskad, suudad ja tahad, siis tegelegi sellega. Sõõrumaa, kelle lend algas 15. märtsil 1991 tegutsema hakanud turvafirmaga ESS, on selle üteluse elav näide. Et viimastel aastatel kinnisvaraarendusse, energeetikasse, kohvikuketti ja kes teab kuhu veel investeerinud Sõõrumaa õige koht on turvaäris, näitabki asjaolu, et tema omandusse libisenud K Grupp suutis mullusel langeval turvaturul käivet kasvatada ja seda koguni 50%! Tõsi, nende turuosa on küll vaid ca 3%, kuid turu kahe miljardi kroonist mahtu ja konkurentsi arvestades, on see esimese aasta kohta väärt saavutus. Ning kindlasti haarab K Grupp juba lähiajal jõuliselt turgu juurde.

Kuid mida Eesti ettevõtja selle teadmisega nüüd peale peaks hakkama? Võiks arvestada, et oma ettevõtet maha müües või unarusse jättes võib see hukkuda. Iga firma on oma looja nägu. Mõni rohkem, mõni vähem. Ütleme Standard ja näeme Enn Veskimäge. Väga suure tõenäosusega osutub märgilise staatuse saavutanud omaniku lahkumine firmale fataalseks. Meenutagem või Thulemad.

Teiseks ohuks on omaniku soov nn kõrvalt raha teha – näiteks kinnisvaraturule tormanud autoärimees Toomas Rüütmann. Tõsi, see pole päris aus näide, buumi ajal lendas hõlptulu noppima sadu ettevõtjaid, Armin Karuga eesotsas. Paljud küll pääsesid pankrotist ning siirdusid oma liistude juurde tagasi.