• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida toob domeenireform?

    Juba järgmisel esmaspäeval kehtima hakkav uus .ee domeeninimede reeglistik toob kaasa mitmeid olulisi uuendusi. Ühtlasi kaovad ka mitmed senised piirangud:
    Esiteks, igaüks võib registreerida mitu .ee domeeninime, ehk kaob reegel "üks domeen ühele registreerijale".
    Teiseks, .ee domeene saavad registreerida ka välismaised isikud.
    Kolmandaks, .ee lõpuga domeene saavad registreerida ka füüsilised isikud. Seni oli see võimalus äriühingutel ja muudel juriidilistel isikutel ning füüsilised isikud said registreerida vaid pri.ee domeene.
    Neljandaks, domeeninimed muutuvad tasuliseks ja tähtajaliseks. Domeen kehtib edaspidi aasta registreerimisest, kehtivust tuleb igal aastal pikendada. Ühest registreerimistasu ei ole, see kujuneb registreerimisteenuse pakkujate konkurentsi käigus.
    Uued reeglid annavad võimaluse kõigile isikutele registreerida ja kasutada mitut domeeninime, mis on eriti vajalik ettevõtetele, kel mitu kaubamärki või kelle kaubamärk erineb ärinimest. Samuti saavad välismaised isikud võimaluse .ee domeeninime registreerimise kaudu oma ärinime ja kaubamärke kaitsta spekulatiivsete ja pahatahtlike domeeninimede registreerijate vastu.
    Kõik olemasolevad .ee domeenid tuleb ümber registreerida uues Eesti Interneti Sihtasutuse (EISA) peetavas domeeninimede registris. Selleks on aega kuus kuud, mille jooksul domeeninime omanik peab valima registripidaja (nimekiri avaldatakse EISA kodulehel) ja domeeni registreeringut uuendama. Pärast üleminekuperioodi algatab EISA ümberregistreerimata domeenide suhtes kustutamismenetluse. Et tagada vajalik ja õigeaegne ümberregistreerimine, soovitame kontrollida oma domeeninimega seotud kontaktandmete õigsust EISA whois-andmebaasist ja vajadusel kontaktandmed uuendada või küsida abi oma interneti teenusepakkujalt.
    Praeguseks on selge, et nn sunrise-perioodi varasematele kaubamärgi- või ärinimeõiguste omajatele ei tule. Seega võib ennustada domeenivaidluste arvu kasvu.
    Hea uudis on, et kui senini sai domeenivaidluste lahendamiseks pöörduda vaid kohtusse, siis tulevikus saab domeenivaidlusi lahendada ka alternatiivse (kohtuvälise) menetluse käigus, mis on kindlasti kiirem ja eeldatavalt ka odavam tee. Sel eesmärgil asub EISA juures tööle domeenivaidluste lahendamise komisjon, mis hakkab vaidluste lahendamisel lähtuma samadest põhimõtetest, mille alusel lahendatakse ka vaidlusi näiteks .eu ja .com-i puhul.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ühes asjas on meil parim valitsusjuht, juhtumisi ülitähtsas asjas
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Raadiohommikus ükssarvik, riskiraha ja kuidas leida töötajaid, kui neid ei ole
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.