Leedu lapib eelarvet dividendide ja riigi vara müügiga
Leedu plaanib riigile kuuluvas 300 ettevõttes ulatuslikke reforme, millele järgneks erastamine, et laekuvatest tuludest kärpida eelarvedefitsiiti, mis läinud aastal ulatus 8,9%-le SKPst.
Leedu valitsuse hinnangul on riigi vara väärtus, millest lõviosa moodustavad energeetika, transpordi ja metsatööstuse ettevõtted, 18 miljardit litti (81,84 mld krooni), vahendas agentuur Bloomberg. Ümberkorraldustega on eesmärk suurendada dividende, mida mullu laekus riigifirmadest 45 miljonit litti (203,8 miljonit krooni), ning perspektiivis firmad osaliselt erastada, ütles agentuurile Leedu rahandusminister Ingrida Simonyte.
Tulud sellest võivad valitsuse hinnangul küündida 1%-le SKPst. „See on äärmiselt oluline ajal, mil meil tuleb eelarvepositsiooni veel oluliselt parandada ning majanduskasvu toibumine on alles väga habras,“ ütles Simonyte.
Leedu valitsus viis läinud aastal ellu Euroopa Liidu riikide seas ühe karmima säästukuuri – valitsus parandas eelarvepositsiooni 12% ulatuses SKPst. Samal ajal kahanes Leedu SKP 14,8%.
Värskelt avaldatud Leedu majanduse ülevaates prognoosib IMF Leedule tänavu SKP kasvu 2,1%. Leedu valitsuse prognoos on 1,6%.
Leedu peaminister Andrius Kubilius püüab eelarvedefitsiiti kärpida läinud aasta 8,9 protsendilt euronormi ehk 3%-le SKPst. Selleks tuleb kulusid kärpida veel täiendavalt 5% ulatuses SKPst. Tänavu prognoosib Euroopa Komisjon Leedu eelarvedefitsiidi suuruseks 8,4% SKPst.
Juba aasta pärast võiks Leedu riigifirmade reform eelarves positiivset tulemust anda, usub Simonyte.
Lisaks on valitsusel plaanis müüki panna osalused sellistes firmades nagu raudtee operaatorfirma Lietuvas Gelezinkeliali AB, energia valdusfirmas LEO LT ja postiteenuste firmas Lietuvos Pastas AB.
Euroopa Liiduga liitumisest on Leedu suurimaks erastamiseks seni rafineerimistehase AB Mazeikiu Nafta müük Poola Orlenile.
Enne erastamist on riigifirmad kavas reformida – paranda juhtimist, vähendada politiseeritust, seada selged eesmärgid ning suurendada firmade väärtust. Kokku moodustab riigi vara väärtus ca 25% SKPst, mis teeb valitsusest ühtlasi Leedu suurima tööandja ning suurima kommertskinnisvara omaniku.
Kui Leedu riigivarasid majandataks sama efektiivselt kui Soomes või Rootsis, võiks valitsuse tulud küündida 1,5-2%-le SKPst, hindab Leedu peaminister.
Mullu oli Leedu riigifirmade omakapitali tootlus -6,1% võrreldes 0,1%-ga aastal 2008, vahendas agentuur Bloomberg.
Investorid on hakanud Leedu peale juba parema pilguga vaatama – 2020. aastal tagasimaksmisele kuuluvate Leedu riigi võlakirjade tulusus on alanenud 6,55%-le veebruari 7,6 protsendilt. Leedu võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise riski hind (CDS) on CMA DataVision andmetel alanenud 257,57 baaspunktile. Vilniuse börsi indeks on tänavu kerkinud 18%. Reitinguagentuurid Moody’s ja S&P on tõstnud Leedu reitinguväljavaate negatiivselt stabiilseks.
Investeeringuid on tänavu Leedusse teinud või tegemas Barclays PLC, Western Union Co, IBM Corp., Moog Medical Devices ja Systemair AB. Valitsuse eesmärk on järgmisel viiel aastal välisinvesteeringute maht kahekordistada, ütles Leedu majandusminister Dainius Kreivys. Siht on 20 miljardit eurot.