Kadri Jakobson • 23. september 2010 kell 3:58

Erikontroll:Jaan Mölderi põletatud maa taktika

Paldiski ekslinnapea Jaan Mölder kahjustas linna huve, kui sõlmis kahjulikke lepinguid ning kuldas lahkuvaid ametnikke hüvitiste ja preemiatega, leidis Paldiski linna erikontroll.

Audiitorfirma BDO Eesti sel suvel valminud aruandest selgub, et endine Paldiski linnapea Jaan Mölder kuldas oma viimasel tööpäeval 13. novembril ametnikud üle priskete koondamishüvitiste ja preemiatega, sõlmis linnale kahjulikke lepinguid, ületades sealjuures võimu piire ning võttis linnale suuri rahalisi kohustusi.

Aruandes seisab, et Mölderi tegevus ei vastanud volikogu otsustele ja määrustele, see polnud seaduslik ja otstarbekas ega arvestanud linna huvisid.

"Kõik see sarnaneb nn põletatud maa taktikale," ütlesid audiitorid. "Analüüsitud andmetest nähtub, et linnapea Jaan Mölder on rahaliste soodustustega eelistanud ühte isikute gruppi, kuhu kuuluvad raamatupidamisüksuse töötajad ning kaks abilinnapead, kellele Jaan Mölderi määratud hüvesid nimetatakse üldnimega kas kuldseks käepigistuseks või – vihmavarjuks."

Erikontrolli tulemuste peale pöördus praegune Paldiski võim uurimisorganite poole. Mölderi poolt tekitatud kahju suuruseks on toodud 2,7 miljonit krooni.

Teguderohke viimane tööpäev

13. novembril koondas Mölder kaks abilinnapead, arenguosakonna juhataja, peaspetsialisti, pearaamatupidaja, kolm raamatupidajat ja sekretäri. Viiele töötajale maksis Mölder koondamishüvitiseks kümne kuu ametipalga, ühele viie kuu palga. 

Näiteks pearaamatupidaja asetäitja Jelena Visbek sai koondamishüvitiseks kokku 220 000 krooni, arenguosakonna juhataja Külli Moutsinga, peaspetsialist Ellen Kiisk, raamatupidaja Jelena Gongadze, sekretär Irina Morozova igaüks 180 000 krooni ja raamatupidaja Jevgenija Maksimenkova 95 000 krooni.

Pearaamatupidaja Ljudmila Konovalova ning abilinnapead Anneli Lääne ja Heldur Suun, kes lahkusid väidetavalt nende endi soovil, said koondamishüvitiseks kahe kuu ametipalga, kolmekesi kokku 166 800 krooni.

Lisaks määras Mölder samadele inimestele heldekäeliselt preemiaid. Kõige kopsakama preemia, kuue kuu palga, sai pearaamatupidaja Konovalova. Kaks abilinnapead, huvikeskuse juht, lastekaitsespetsialist ja raamatupidaja said kolme kuu palga suuruse preemia.

Audit leidis, et ainuisikuliselt töötajad koondanud Mölder ületas võimu piire, sest linnavalitsuse liikmete vabastamine ning hüvitise maksmine peab toimuma volikogu otsusega.

Kinnitust sellele, et pearaamatupidaja ja abilinnapea oleksid lahkunud seoses tervisliku seisundiga, mis annaks õiguse hüvitise saamisele, ei leitud, sest nende endi avaldust linnavalitsuses polnud.

Mölder vabastas enamiku töötajaid asutuse ümberkorraldamise ja ametikohtade vähendamise ettekäändel. Samas olid kuu aega varem kinnitatud Paldiski linnavalitsuse struktuuris need ametikohad olemas.

Nädalapäevad hiljem, kui Mölder ise oli kohtu abiga taas tööle ennistatud, võttis ta abilinnapead koosseisuväliste ametnikena taas tööle ning määras palgaks 27 500 krooni.

"Juhul kui Anneli Lääne ja Heldur Suun said lahkumishüvitist üheaegselt tervislikel põhjustel, on vähetõenäoline nende isikute samaaegne tervenemine nädala jooksul. See annab alust lugeda abilinnapeade vabastamist Jaan Mölderi poolt näiliseks tehinguks, neile hüvitise määramist alusetuks ning linna huvidele mitte vastavaks," seisab aruandes.

Linnavalitsuse lastekaitsespetsialisti Jaanus Saati vabastamisel määras Mölder talle hüvitist kahe kuupalga ulatuses ja tasu saamata jäänud puhkuse eest kokku 61 345 krooni. Ühekordset preemiat maksis Mölder Saatile kahe kuupalga ulatuses ehk ligi 40 000 krooni.

Väiksemaid preemiaid, kuid selgitamata, mille eest, jagas Mölder ka linnavalitsuse hallatavale asutuste juhtidele, näiteks lasteaia, muusikakooli ja huvikeskuse juhtidele kokku 11 000 krooni ulatuses.

Kahjulikud rendilepingud

Aruandes tuuakse välja ka Mölderi ametiaja lõpul tehtud linnale kahjulikud tehingud, näiteks rendilepingute muutmine.

Mullu mais muutis Paldiski linnavalitsus nelja rendilepingut ja uuendas rendilepingut Paldiski Kinnisvarahalduse ruumide rentimiseks Rae 38.

Rendilepinguid pikendati viieks aastaks ning rendihinda tõsteti äriruumide puhul 15 krooni, laoruumide puhul 10 krooni võrra. See tähendab linnavalitsusele lisakulu aastas 169 000 krooni.

Aruandes on öeldud, et samal ajal langesid kinnisvaraturul äripindade üürihinnad 33% ning linnavalitsuse ja Paldiski Linnavarahalduse vahel rendihindade tõstmine pole turusituatsiooniga kooskõlas. Lisaks sellele, peab taolisi otsuseid vastu võtma volikogu, kuid ühtegi sellekohast dokumenti volikogul pole.

Segased lood olid Paldiski linnavalitsuses ka õigusabile kulunud tasudega. Ligi 780 000 krooni eest on Paldiski linnavalitsus ostnud õigusabiteenust advokaadibüroost Glikman ja Partnerid ja 85 000 krooni eest Rävala advokaadibüroost.

Glikman ja Partnerid on 2009. aastal esitanud Paldiski linnavalitsusele arveid seoses 20 kohtuasjaga. 71st esitatud arvest 55 on seotud Altoona OÜga seotud kohtuasjaga. Toonase linnavõimu arvates oli ettevõtte ehitatud autode ladustamise platsid ehitatud detailplaneeringuta ja ehitusloata.

Et paljude haldusasjade sisu pole avalikest registritest nähtav, kahtlevad audiitorid, kas makstud õigusabikulud on ikka tehtud linna huvides.

Rävala advokaadibüroo on esitanud mullu jaanuari kuus arve 12 töötunni eest (1 tund 1000 krooni), koos käibemaksuga on arve kokku 14 160 krooni. Et arvel ei selgu, mille eest täpselt raha on makstud ja et linnavalitsusel puudus leping selle õigusbürooga, on ebaselge, kas kulutatud summa oli kasutatud linnavalitsuse huvides.

Sauna toetus kahekordistus

Üsna kummalise lepingu sõlmis jaan Mölder enne lahkumist ka Paldiski saunateenuse pakkujaga Savs-Energi. Kui varem doteeris linn ettevõtet saunateenuse pakkumise eest 10 000 krooni kuus, siis alates 18. detsembrist 2009 kerkis summa 19 000 kroonini kuus.

Lisaks muutusid ka lepingu tingimused. Lepingu lõppemisest tuleb poolel sellest varasema 30 kalendripäeva asemel koguni aasta varem sellest teada anda. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul linnavalitsuse algatusel peab viimane maksma kuue kuu ulatuses trahvi. Tagatipuks hakkas leping kehtima tagasiulatuvalt alates 1. detsembrist 2008.

Taolise linnale kahjuliku lepingu allkirjastasid Mölder ja Savs-Energi omanik ja Paldiski Rehabilitatsioonikeskuse juht Sergei Padar. Kokku tasus linnavalitsus Savs-Energile 2009. aastal 230 000 krooni.

"Lepingu muudatus on tehtud teenuse osutajale soodsatel ja linnale siduvatel tingimustel, tagasiulatuvalt tehtud eelarvelised kulud ei vasta linna majandushuvidele ja konservatiivsele eelarvepoliitikale," leidsid audiitorid.

MTÜ-le Paldiski Media Liit, mis finantseerib Paldiski ajalehte ja televisiooni ning mille juhatuse liige on endine linnavalitsuse pearaamatupidaja Ljudmila Konovalova on saanud 2009. aastal linnalt kokku 500 000 krooni. Linn maksis toetuse välja sisuliselt avansina ja kontrollimata, kuidas MTÜ raha on kasutanud. Mullu novembris, kui linnavalitsuse koondatud ametnikud asju kokku pakkisid, maksti välja ülejäänud 200 000 krooni.

"Kuigi lepingus on sätestatud linnavalitsuse õigus nõuda MTÜ-lt toetuse tagastamist selle mittesihipärase kasutamise korral, on linna varade suhtes ettevaatamatu maksta toetus välja enne kulude kontrollimist," seisab aruandes.

Lisaks sellele müüdi MTÜle võileivahinna eest viis arvutit, monitor ja mobiiltelefon, kogusummas 20 000 krooni. Kahe arvuti, monitori ja mobiiltelefoni kasutajaks oli abilinnapea Heldur Suun, üks arvuti oli Jelena Visbeki käsutuses ning üks Huvikeskuses.

Pearaamatupidajal topelthüved

Paldiski linna tütarettevõte Paldiski Linnavarahoolduse OÜ rentis alates 2007. aastast sõiduautot Honda CRV. Auto kasutajateks oli märgitud Jaan Mölder ja linnavalitsuse pearaamatupidaja Ljudmila Konovalova, autoga seotud kulud tasus ettevõte.

Kui Mölder oli osaühingu juhatuse liige 2007. aastal, siis Konovalova ettevõttega seotud pole.

2009. aastal juhtus autoavarii Ukrainas, roolis oli Kiievist pärit Vladimir Rjabkin. Paldiski Linnavarahoolduse raamatupidaja sõnul tegi avarii hoopis Konovalova.

Selle aasta veebruaris lõpetati kindlustusjuhtumi tõttu rendileping ennetähtaegselt ning kindlustushüvitise arvelt kustutati osaühingu rendivõlgnevus.

Samal ajal, kui Konovalova kasutas nö ametiautot, maksti talle 2009. aasta juunini igal kuul autokompensatsiooni isikliku sõiduauto hüvitamiseks 7000 krooni kuus, alates juulist aga 4000 krooni kuus.

Audiitorid leidsid, et kui Konovalova on saanud hüvitist tasuta tema käsutuses olnud Paldiski Linnavarahoolduse sõiduauto kasutamise eest, siis ei saa talle makstud autokompensatsiooni  käsitleda kulude hüvitamisena, kuna Konovaloval puudusid need kulud.

Jaan Mölder: mulle pole pretensioone esitatud

Selle dokumendi nimi "faktilised tähelepanekud". Mitte üheski küsimuses pole pöördutud minu ega inimeste poole, kellest on siin juttu või kes olid otsustajad. Seletusi on võetud neilt, kes vannuvad elu lõpuni mulle kättemaksu.

Ma pole nende järeldustega lõpuni nõus. Koondamishüvitised tulevad avaliku teenistuse seadusest ja kõigil otsustel on kindlad põhjendused. Kuna kohus ennistas mu tagasi tööle ning linnavalitsuses tuli tööd edasi teha, tuli ka  abilinnapead koosseisuväliselt tööle tagasi võtta.

Ma pole oma pädevuse ja võimu piire kuidagi ületanud, sest igal linnajuhil on õigus maja siseselt tööd ümber korraldada. Raamatupidamisosakonna vähendamise ja koondamise juttu oli räägitud majas aastast 2006-2007.

Kui otsustes oleks olnud midagi seadusevastast, siis oleks uus linnavalitsus saanud võimule tulles asja kohtusse anda või vähemalt vaidlustada. Tänaseks pole mulle esitatud ühtegi pretensiooni.

Kaupo Kallas: pöördusime uurimisorganite poole

See dokument valmis audiitorfirmal mõni aeg tagasi. Pöördusime ka uurimisorganite poole, mistõttu kokkuleppel nendega ma eriti palju selgitusi anda ei saa. Võin öelda seda, et kõiki hüvitisi töötajatele pole me välja maksnud ja loodame, et me seda tegema ei peagi. Mölderi huvi lahkumisel oli tekitada linna haldussuutmatus. Audiitorite poolt öeldud väljend "põletatud maa" iseloomustab tema tegevust üsna hästi.

Hetkel kuum