Tarbijate ebakindlus süveneb

Eesti Konjuktuuriinstituudi (EKI) tarbijabaromeetri andmetel on septembris tarbijate kindlustunne vähenenud ja tõenäoliselt jätkub langus ka tulevikus.

Tarbijate kindlustunde indikaator koondab tarbijate prognoosi järgnevaks 12 kuuks riigi majandusolukorrale, oma pere majandusolukorrale, tööturule ja säästudele.

EKI direktori Marje Josingu sõnul on kindlustunde languse esimeseks põhjuseks oma pere säästmisvõimele antava hinnangu langus. „Selle põhjuseks on ilmselt kulud, mis sügisel ees ootavad – suurenevad küttekulud, kallim bensiinihind ja kindlasti hakkab mõju avaldama toiduhindade kallinemise prognoos,“ kommenteeris Josing.

Teise põhjusena tõi Josing välja tööturule antava hinnangu langemise võrreldes augustikuuga. Tööpuuduse kasvu aeglustumine on tingitud suviste töökohtade kadumisest. Naise sõnul on oluline küsimus see, kas eksportiv tööstussektor suudab luua uusi töökohti teenindussektorist vabanenud inimestele. „Kui pikaajalise töötuse kasv jätkub, siis ei saa prognoosida, et kindlustunne tõuseb,“ ütles Josing.

Lisaks kasvasid septembris tarbijate inflatsiooniootused, kardetav hinnatõus oli 8%. Kuigi inflatsiooniootused ei lähe Josingu sõnul otseselt indikaatori arvutamisel arvesse, näitavad analüüsid, et kõrgenev inflatsioon mõjutab läbi pere hakkamasaamise alati ka kindlustunnet. „Kardan, et järgnevatel kuudel tarbijate kindlustunde indikaatori väga kiiret kasvu ei tule, pigem toimub stabiliseerumine või ka mõningane tagasiminek,“ lisas Josing.

Autor: Birjo Must, Silvia Kruusmaa