• Jaga lugu:

    Hinnapalagan

    Euro tuleku eel ausa hinnastamise lepe on propagandistlik, sest ei kohusta lepinguga liitujaid mitte millekski, aga segab hinna tõstmist ka väga mõjuvatel põhjustel.

    Eesti ühe suurema toiduainetetööstuse Maag Grupi üks omanikest Roland Lepp ütleb, et kui üdini aus olla, siis ta ei ole ausa hinnastamise lepingule mõelnudki. „Meie äris ei saa isegi mõelda sellele, et keegi ebaausalt hindu tõstaks. Siin on räägitud kartellidest ja mingitest hinnakokkulepetest. Ma ei taha kartelli sõna isegi suhu võtta. See ei ole võimalik, konkurents on nii tihe,“ rääkis Lepp.
    Tema sõnul ei karda Maag ausa hinnastamise lepet, kuid enda sõnul ei mõista Lepp ka seda, miks peaks sellega liituma. „Meie oleme tööstus ega müü kaupa otse jaetarbijale. Meil on kaubanduskettidega märksa pikemaajalised lepingud kui 1-2 nädalat. Kui küsida, kas „euro ei tõsta hinda“-kampaania on pelgalt propaganda, siis vastan „jah!“, sest ma ei kujuta ikka kuidagi ette, et mõni kaubanduskett 1. jaanuarist ainuüksi seetõttu hindu tõstab, et euro tuli teatud kuupäevast käibele,“ rääkis suurtööstur.
    A. Le Coqi juhataja Tarmo Noobi sõnul ei liitu nemad aga ausa hinnastamise lepinguga seetõttu, et pärast sinise kleepsu külge saamist oleks neil õlle-ja karastusjoogi sõpradele väga raske selgitada, miks nende kaupade hinnad poodides on kerkinud. „Kui meie tooraine kallineb 40%, siis meil oleks selle lepingu raames keeruline rääkida, et tooraine läks kallimaks. Tarbijale ei pruugi see õieti kohale jõuda. Meie rentaablus on pärast septembri-ja oktoobrikuiseid hinnatõuse niigi vähenenud. Meie peaksime praegusel juhul alla kirjutama hoopis üliausa hinnastamise kokkuleppele. Selline mäng ei vääri lihtsalt küünlaid,“ rääkis Noop muiates.
    Tallinna Ülikooli dotsent, turunduskonsultant Ivar Soone märgib, et nagu enamike reklaamide puhul, tasub ka antud kampaania raames lugeda nn „tärniga“ või „väikeses kirjas“ olevat teksti ehk vaadata lubaduse taha.
    „Väide, et „Ausa hinnastamise leppe eesmärgiks on ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hindade tõstmine euro kasutuselevõtmise käigus“ ei tähenda mitte seda, et hinnad enne euro kasutuselevõtmist ei tõuse, vaid pigem seda, et nad ei tõuse euro sisseviimise perioodil 01.-15. jaanuaril 2011, nagu ka lubaduses selgelt kirjas on. Sisuliselt tähendab see, et hindu tõstetakse märksa varem, nagu on ka antud hetkel juhtunud,“ rääkis Soone. Seda kinnitab tema hinnangul ilmekalt nii hiljutine piimahinna tõus kui ka muud viimase aja kallinemised.
    „Selliselt tabavad kaupmehed kolm kärbest ühe hoobiga – viiakse läbi hinnatõus, tehakse seda märksa varem, saades ka pikemalt kõrgemat kasumit, ning säilitatakse hea maine,“ arvab Soone.
    Kampaania eesmärgiks on eelkõige vähendada inimeste ebakindlust seoses tulevaste muutustega ning parandada jaemüüjate kõikuma löönud mainet.
    „Kui jälgida seda, kuidas Rimi ja teised kauplused on tarbijaid korduvalt ja järjekindlalt petnud, müües neile kaupa kallima hinnaga, kui hinnasiltidel märgitud, väidetavalt pesnud salateid ja teinud ka muid trikke, ei ole mitte ühtki põhjust, miks nad peaksid nüüd ühtäkki eetiliseks ja korralikuks hakkama. Pigem on tegemist pragmaatiliselt ja külmalt läbi kaalutletud omakasuga, mis tarbijale nagu tavaliselt kenas pakendis „maha müüakse“,“ on dotsent kriitiline.
    DHL Estonia on ausa hinnastamise leppega liitunud. Ettevõtte müügi ja marketingi direktor Kristina Laaneotsa sõnul toetab ja pooldab DHL Estonia avatust ning läbipaistvust teenuse hindade kujundamisel. „Liitumine oli pigem ajendatud soovist avaldada toetust ja tunnustust mainitud ettevõtmisele. See ei anna meie teenusele otsest lisaväärtust, kuid annab kliendile kindlustunde ja teadmise, et meie teenuse hinda ei mõjuta ega kujunda “muud”  välised faktorid,“ selgitas Laaneots.
    Rahandusministeeriumi europrojekti juht Ingvar Bärenklau sõnul tõusevad paljude esmatarbekaupade hinnad tõepoolest, kuid tema arvates on üsna selge, et sellel hinnatõusul pole pistmist euro tulekuga. „Hindade tõusu lükkavad tagant eelkõige kerkinud maailmaturu hinnad. Kohati võib olla tegemist ka tavapärase inflatsioonilise keskkonna taastumisega pärast majanduskriisi lõppu. Ausa hinnastamise leppe peamine idee seisneb selles, et euro tulek ei pea andma põhjust hindade täiendavaks kunstlikuks moonutamiseks ja ma usun, et lepe selle eesmärgi ka täidab,“ rääkis Bärenklau.
    Samas ei oska ta öelda, kas ja kuidas projekti eestvedajad kontrollivad, miks äriühing hindu ikkagi tõstis.„Hindade monitooringu ja hinnakujunduse analüüsiga tegeleb Tarbijakaitseamet, kes võib oma metoodikat kindlasti täpsemalt selgitada.  Vajadusel võib amet lasta ettevõttel ka oma hinnakujundust detailselt selgitada,“ sõnas Bärenklau.
    Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise-ja õigusosakonna juhataja Mait Palts lisab, et juhul, kui tarbijakaitsjatele laekub kahtlusega kaebus - faktiliselt tõestatud - , et mõni liitunu on hindu tõenäoliselt euro kasutuselevõtu tõttu tõstnud, siis on ametil õigus seda küsimust uurida ja pärida aru ettevõtja käest.
    „Ükskõik, millise põhjuse siis ettevõtja ka toob, peab ta olema võimeline seda ka tõestama. Ka praegu tuleb hinnad igal juhul õige, 15,6466 kursiga eurodeks arvutada, sest juba mõnda aega kehtib hindade kahes vääringus näitamise kohustus,“ selgitas Palts.
    Autor: Kadri Paas, Kaisa Gabral
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Spekulatsioonid panid Bitcoini tõusma
Nädala alustuseks kerkis Bitcoin üle 13%, viies hinna korraks ka üle 39 000 dollari, mis on viimase kuu aja kõrgeim tase, vahendab Yahoo Finance.
Nädala alustuseks kerkis Bitcoin üle 13%, viies hinna korraks ka üle 39 000 dollari, mis on viimase kuu aja kõrgeim tase, vahendab Yahoo Finance.
Kahjumit kartnud Põldma pääses ikkagi miinusest
Kui eelmise aasta mais tunnistas Põldma Kaubanduse juht ja omanik Heinar Põldma, et ilmselt tuleb esimest korda ajaloos aasta kahjumiga lõpetada, siis tegelikult läks oluliselt paremini.
Kui eelmise aasta mais tunnistas Põldma Kaubanduse juht ja omanik Heinar Põldma, et ilmselt tuleb esimest korda ajaloos aasta kahjumiga lõpetada, siis tegelikult läks oluliselt paremini.
Venemaa tõstab hoogsalt intresse
Venemaa keskpank tõstis peamised intressimäärad 6,5 protsendini, et võidelda kõrge inflatsiooniga, vahendab CNBC.
Venemaa keskpank tõstis peamised intressimäärad 6,5 protsendini, et võidelda kõrge inflatsiooniga, vahendab CNBC.