Suurimatest ohtudest tõi Vips välja üleinvesteerimise, investeeringuid tehakse vaid tõusule lootes. „Investeerida tasuks mõõdukalt mitte üle. Sel juhul võid olla järgmisel aastal aasta ärimees, aga ülejärgmisel aastal oled pankrotis. Investeerimisega ei tasu üle pingutada,“ märkis Vips.
„Mina olen ettevõtjana teinud ainult seda, mis on minu jaoks eelkõige huvitav, kuid see võib olla vastuolus raamatupidamislikus mõttes. Kliendi ja omaniku rahuldamine samal ajal on väga keeruline. Omanike ja juhtkonna erimeelsused on aga oht, mis tekib, juhul kui omanikel puudub piisav kompetents, kuid on suur tahe teha olulisi otsuseid,“ rääkis ta.
Samas lisas ta, et panga konservatiivne suhtumine on samuti oht, kui krediidiasutus otsustab nõuda laenude tagastamist ebareaalse graafikuga. Samuti liberaalne krediidipoliitika, krediiti antakse ka maksejõuetutele klientidele.
„Eesti majandus järgmisel aastal vast palju hullemaks ei lähe ehk SKP tõuseb paar protsenti, nagu on lubatud,“ märkis Vips ning tema sõnul on tuleval aastal Eesti majanduses peamised märksõnad euro kasutuselevõtt, siseturu stabiliseerumine, inflatsiooni tõus, kvalifitseeritud tööjõu mõõdukas defitsiit, juurdepääs rahale paraneb.
Jaeettevõtted muutuvad tuleva aasta alguses euro mõjul ohvriteks, nentis Vips.
„Jaanuarikuu esimesed kaks nädalat oleme rahavahetuskontor. Investeeringud rahavahetuskontori IT-lahendustesse ning juurutustööde täiendavaks kuluks on ca 1,2 mln krooni.“
„Müügitulu läheb 15,6466 korda väiksemaks, eelarvestamisel tulevad mängu ka sajandikud tuhandest. Kuna järgmisel aastal lähevad numbrid väiksemaks, võtab tarbijal mõtlemise muutus aega vähemalt aasta,“ tõdes ettevõtja.
„Aga kui kliendi ootusi ületatakse, siis pole põhjust kriisist rääkida. Kui on olemas paindlik, eduka turundusega, kõrge firmakultuuriga ja täpselt juhitav ettevõte, siis on võimalik ka klientide ootusi ületada,“ lausus Vips.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!