Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hiina toetab raskustes Kreekat
Hiina peaminister Wen Jiabao alustas oma Euroopa visiiti Ateena külastamisega, kus ta teatas, et on valmis jätkama euroala suurimates raskustes riigi võlakirjade ostmist ning looma 5 miljardi dollari suuruse fondi Kreeka laevafirmade toetamiseks, et need saaksid osta Hiina aluseid.
Hiinalt on see märkimisväärne toetus võlaprobleemides euroalale ning märk, et Hiina on valmis kasutama oma majanduslikku tugevust, et rahvusvahelisel areenil oma mõjujõudu suurendada, kirjutas Wall Street Journal.
Ateena visiidiga algab Hiina ja Euroopa tihe diplomaatianädal, mille jooksul Wen Jiabao külastab ka Itaaliat ja Türgit ning kohtub Brüsselis Euroopa Liidu liidritega.
„Me loodame, et koostööd tugevdades saame teil aidata raskustest üle saada,“ ütles Wen pühapäeval Kreeka parlamendis peetud kõnes. „Hiina ei vähenda eurovõlakirjade hulka ning Hiina toetab stabiilset eurot.“
Hiinal on Kreekas pikaajalised majandushuvid – eelkõige laevanduses – ning Hiina kaubavahetus Kreekaga on tugevas ülejäägis.
„Hiina on oma valuutavarude eest juba ostnud Kreeka võlakirju ja plaanib osta uusi,“ ütles Wen.
Võlakirjaturule naasmiseks peavad võlakirjaintressid Kreeka jaoks oluliselt alanema ning Hiina liidri sõnad aitasid vaatlejate sõnul usaldust Kreeka võlakirjade hinna suhtes tõsta.
Wen ärgitas ka Hiina firmasid Kreekasse investeerima ning prognoosis kaubavahetuse kahekordistusmist viie aasta jooksul 8 miljardile dollarile. Mullu eksportis Hiina ELi andmeil Kreekasse 3,04 miljardi euro väärtuses ning importis Kreekast 93 miljoni väärtuses.
„Hiina on valmis toetama euroala riike ja Kreekat kriisist väljasaamiseks,“ ütles Wen. „Me loodame, et EL tunnustab esimesel võimalusel Hiinat kui turumajandusega riiki, leevendab piiranguid kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordilt Hiinasse ning seisab vastu protektsionismile.“
Lõviosa Hiina 2,454 triljoni dollari suurusest valuutareservist on USA võlakirjades ning mitmed riigid ja firmad on püüdnud ära kasutada Hiina valitsuse soovi suurendada USA võlakirjade kõrval muude valuutade ja varade osakaalu. Nii ostis Hiina tänavu 400 miljoni euro väärtuses Hispaania võlakirju.
Finantskriisist võib saada oluline pöördepunkt Hiina ja Kreeka majandussuhetes. Kreeka on aastaid püüdnud riiki meelitada Hiina investoreid, rõhutades, et riigi asukoht on väga hea Aasia ja Lõuna-Euroopa kaubandussuhete arendamiseks.
Nüüd kus Ateena plaanib ulatuslikku riigivara müüki, et lappida eelarveauke, on see Hiina investoritele väga soodne seis.
Ateena loodab kasvu ka Hiina Kreekasse juba tehtud investeeringutelt. Üks neist on Cosco Shipping Co 35 aastane kontsessioonileping, mis annab Hiina riigi kontrolli all olevale laevandushiiule õiguse kahe peamise konteinerterminaali opereerimiseks Piraeusi sadamas. Tehing, mille väärtuseks on 3,4 miljardit eurot, võib läbilaskevõime enam kui kolmekordistada.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.