Hiina toetab raskustes Kreekat

Hiinal on Kreekas pikaajalised majandushuvid – eelkõige laevanduses – ning Hiina kaubavahetus Kreekaga on tugevas ülejäägis.

„Hiina on oma valuutavarude eest juba ostnud Kreeka võlakirju ja plaanib osta uusi,“ ütles Wen.

Võlakirjaturule naasmiseks peavad võlakirjaintressid Kreeka jaoks oluliselt alanema ning Hiina liidri sõnad aitasid vaatlejate sõnul usaldust Kreeka võlakirjade hinna suhtes tõsta.

Wen ärgitas ka Hiina firmasid Kreekasse investeerima ning prognoosis kaubavahetuse kahekordistusmist viie aasta jooksul 8 miljardile dollarile. Mullu eksportis Hiina ELi andmeil Kreekasse 3,04 miljardi euro väärtuses ning importis Kreekast 93 miljoni väärtuses.

„Hiina on valmis toetama euroala riike ja Kreekat kriisist väljasaamiseks,“ ütles Wen. „Me loodame, et EL tunnustab esimesel võimalusel Hiinat kui turumajandusega riiki, leevendab piiranguid kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordilt Hiinasse ning seisab vastu protektsionismile.“

Lõviosa Hiina 2,454 triljoni dollari suurusest valuutareservist on USA võlakirjades ning mitmed riigid ja firmad on püüdnud ära kasutada Hiina valitsuse soovi suurendada USA võlakirjade kõrval muude valuutade ja varade osakaalu. Nii ostis Hiina tänavu 400 miljoni euro väärtuses Hispaania võlakirju.

Finantskriisist võib saada oluline pöördepunkt Hiina ja Kreeka majandussuhetes. Kreeka on aastaid püüdnud riiki meelitada Hiina investoreid, rõhutades, et riigi asukoht on väga hea Aasia ja Lõuna-Euroopa kaubandussuhete arendamiseks.

Nüüd kus Ateena plaanib ulatuslikku riigivara müüki, et lappida eelarveauke, on see Hiina investoritele väga soodne seis.

Ateena loodab kasvu ka Hiina Kreekasse juba tehtud investeeringutelt. Üks neist on Cosco Shipping Co 35 aastane kontsessioonileping, mis annab Hiina riigi kontrolli all olevale laevandushiiule õiguse kahe peamise konteinerterminaali opereerimiseks Piraeusi sadamas. Tehing, mille väärtuseks on 3,4 miljardit eurot, võib läbilaskevõime enam kui kolmekordistada.