Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hiina toetab raskustes Kreekat

    Hiina peaminister Wen Jiabao alustas oma Euroopa visiiti Ateena külastamisega, kus ta teatas, et on valmis jätkama euroala suurimates raskustes riigi võlakirjade ostmist ning looma 5 miljardi dollari suuruse fondi Kreeka laevafirmade toetamiseks, et need saaksid osta Hiina aluseid.

    Hiinalt on see märkimisväärne toetus võlaprobleemides euroalale ning märk, et Hiina on valmis kasutama oma majanduslikku tugevust, et rahvusvahelisel areenil oma mõjujõudu suurendada, kirjutas Wall Street Journal.
    Ateena visiidiga algab Hiina ja Euroopa tihe diplomaatianädal, mille jooksul Wen Jiabao külastab ka Itaaliat ja Türgit ning kohtub Brüsselis Euroopa Liidu liidritega.
    „Me loodame, et koostööd tugevdades saame teil aidata raskustest üle saada,“ ütles Wen pühapäeval Kreeka parlamendis peetud kõnes. „Hiina ei vähenda eurovõlakirjade hulka ning Hiina toetab stabiilset eurot.“
    Hiinal on Kreekas pikaajalised majandushuvid – eelkõige laevanduses – ning Hiina kaubavahetus Kreekaga on tugevas ülejäägis.
    „Hiina on oma valuutavarude eest juba ostnud Kreeka võlakirju ja plaanib osta uusi,“ ütles Wen.
    Võlakirjaturule naasmiseks peavad võlakirjaintressid Kreeka jaoks oluliselt alanema ning Hiina liidri sõnad aitasid vaatlejate sõnul usaldust Kreeka võlakirjade hinna suhtes tõsta.
    Wen ärgitas ka Hiina firmasid Kreekasse investeerima ning prognoosis kaubavahetuse kahekordistusmist viie aasta jooksul 8 miljardile dollarile. Mullu eksportis Hiina ELi andmeil Kreekasse 3,04 miljardi euro väärtuses ning importis Kreekast 93 miljoni väärtuses.
    „Hiina on valmis toetama euroala riike ja Kreekat kriisist väljasaamiseks,“ ütles Wen. „Me loodame, et EL tunnustab esimesel võimalusel Hiinat kui turumajandusega riiki, leevendab piiranguid kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordilt Hiinasse ning seisab vastu protektsionismile.“
    Lõviosa Hiina 2,454 triljoni dollari suurusest valuutareservist on USA võlakirjades ning mitmed riigid ja firmad on püüdnud ära kasutada Hiina valitsuse soovi suurendada USA võlakirjade kõrval muude valuutade ja varade osakaalu. Nii ostis Hiina tänavu 400 miljoni euro väärtuses Hispaania võlakirju.
    Finantskriisist võib saada oluline pöördepunkt Hiina ja Kreeka majandussuhetes. Kreeka on aastaid püüdnud riiki meelitada Hiina investoreid, rõhutades, et riigi asukoht on väga hea Aasia ja Lõuna-Euroopa kaubandussuhete arendamiseks.
    Nüüd kus Ateena plaanib ulatuslikku riigivara müüki, et lappida eelarveauke, on see Hiina investoritele väga soodne seis.
    Ateena loodab kasvu ka Hiina Kreekasse juba tehtud investeeringutelt. Üks neist on Cosco Shipping Co 35 aastane kontsessioonileping, mis annab Hiina riigi kontrolli all olevale laevandushiiule õiguse kahe peamise konteinerterminaali opereerimiseks Piraeusi sadamas. Tehing, mille väärtuseks on 3,4 miljardit eurot, võib läbilaskevõime enam kui kolmekordistada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

LHV võlakirjad märgiti pea 2,5 kordselt üle
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Joonas Jõgi: Eestis avaldatakse isikuandmeid kohati valimatult
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
TS Laevad kutsub juhatuse liikme tagasi
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.

Olulisemad lood

Apple’it tabas Hiinas tagasilöök: suured protestid pärsivad iPhone'ide tootmist
Tehnoloogiahiid Apple on saanud tagasilöögi, sest selle iPhone’e tootvas suurimas tehases käivad suured ja vägivaldsed meeleavaldused, vahendab CNN.
Tehnoloogiahiid Apple on saanud tagasilöögi, sest selle iPhone’e tootvas suurimas tehases käivad suured ja vägivaldsed meeleavaldused, vahendab CNN.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.