Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IMF võib anda Kreekale ajapikendust
Rahvusvaheline Valuutafond on valmis andma Kreekale abilaenu tagasimaksmiseks ajapikendust, kui lõviosa 110 miljardi euro suurusest abipaketist välja pannud Euroopa Liit esimesena sellise otsuse teeb, ütles IMFi juht Dominique Strauss-Kahn.
Kreeka valitsus teeb just seda, mida neilt oodatakse riigi kulude kärpimiseks ja laenulepingu tingimuste täitmiseks, ütles Strauss-Kahn agentuuri Bloomberg telekanalile antud intervjuus. See, kas Kreeka laenu tagastamiseks ajapikendust vajab, sõltub arengutest maailmamajanduses.
"Kui eurooplased otsustavad midagi selles osas ette võtta, siis teeme meie sedasama," ütles Strauss-Kahn.
Investorid nõuavad Kreeka võlakirjadelt jätkuvalt 754 baaspunkti võrra kõrgemat tootlust kui Saksamaa kümneaastastelt võlakirjadelt. See on jätkuvalt euroala kõrgeim näit, kuid väiksem vahe maikuus 973 baaspunkti tasemel löödud rekordist.
IMF prognoosib, et aastal 2014 kasvab Kreeka laenuvajadus kolmandiku võrra 70,8 miljardile eurole.
"Kreeka on palju laenanud. Nii on tõsine probleem, kuidas neid laene teenindada olukorras, kus SKP väheneb ja kasvuväljavaated on kesised," ütles endine IMFi juhatuse liige Domenico Lombardi. Ajapikenduse andmine laenu tagastamiseks annab Kreeka rahandusministeeriumile veidi hingetõmberuumi.
Strauss-Kahni kommentaar järgnes Euroopa Keskpanga juhatuse liikme Lorenzo Bini Smaghi märkusele, et IMFil on olemas mehhanism, mis võimaldab abipaketi kestust pikendada ning et fond seda Kreeka jaoks kaaluvat. Mingit otsust veel pole.
Tagasimaksete aja pikendamine ei tähenda Euroopa Keskpanga nõukogu liikme Ewald Nowotny sõnul restruktureerimist. Sama kinnitas Strauss-Kahn.
Saksamaa jõudis täna juba teatada, et on Kreekale ajapikenduse andmise vastu.
„Me ei toeta (Kreeka – toim.)tagasimaksegraafiku pikendamist,“ ütles Saksamaa rahandusministeeriumi pressiesindaja Bertrand Benoit. Igasugune selline liigutus oleks ennatlik.
„Kreeka peab näitama, et abiprogrammist peetakse kinni, mida seni on ka tehtud,“ ütles ta. „Defitsiidi kärpimise programm on kavandatud sellisel moel, et kui see täies mahus ellu viia, ei tohiks tekkida mingit vajadust tagasimaksegraafiku pikendamiseks.“ Aastast 2012, mil programm lõpeb, peaks Kreeka suutma oma rahavajaduse katta turult laenates.
Ole teemaga kursis! Telli e-kirja teavitused, kui ilmub uus artikkel märksõnaga: