Parts: haritlasi ei huvitagi, kust raha tuleb

„Lapsena mängisin mina arvetega, sest mu vanaema oli raamatupidaja. Nüüd on moes rohkem pehmed väärtused nagu näiteks tantsuringis laste arendamine,“ rääkis debatil ärinaine Tiiu Järviste. Panin ka oma lase tantsuringi, tõdes ta ning nentis, et enam ei ole vist numbritega mängimine moes.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri sõnul oleks vaja ettevõtjaid kooli ettevõtlusalaseid tunde ja loenguid pidama, et õpetus oleks kihvt ja praktiline. „Teine teema on ülikoolides ja kõrgkoolides ettevõtlusõppe lähemale toomine. TTÜ seisab selle eest paremini, aga Tartu Ülikoolis on lood üsna kehvad. Mõtestatud ettevõtluse õpe, kuidas hakata raha tegema, kuidas konkureerida turul, see puudub täiesti,“ rääkis Parts.

Ministri sõnul on Tartu Ülikool ka sellealaste muudatuste sisse viimise vastu. „Esitatakse sada vastuargumenti ja vastuväited on soravad tulema. Tegeleme akadeemiliste asjadega,“ vahendas Parts ülikooli sõnumit ning selgitas, et haritlaskonna seas on hoiak, et neid ei huvitagi, kust raha tuleb.

Ettevõtja Andrei Korobeiniku sõnul peab Stanfordi ülikoolis iga magistrant õppima ettevõtlusaineid. „Eestis doktorandid ja magistrandid ei ole huvitatud äri tegemisest ja seda tuleks muuta,“ lisas ta.

Meediaärimehe Hans H. Luige sõnul tuleks ülikoolide teadusuuringud muuta rahaks ehk müüa neid edasi ja seeläbi õpiks teadusuuringuga kokku puutuvad üliõpilased äriplaane koostama.

Eurobaromeetri 2010. aasta mais läbi viidud uuringu kohaselt eelistavad soomlaste, lätlaste, leedulaste ja rootslastega võrreldes tunduvalt rohkem eestlasi palgatööd vaid kindla sissetuleku pärast.