Norman Aas: kättemaks läbi kohtupidamise pole võimalik

Kindlasti ei ole isiklik kättemaks läbi kohtupidamise Eestis võimalik. Keeruliste menetlustega tegeleb mitmeid inimesi nii uurimisasutuse kui ka prokuratuuri poolt ning seeläbi ei ole ühe inimese mõju kindlasti nii suur, et ta saaks menetlust mõjutada endale sobivas suunas. Eriti range kontroll on jälitustegevuse seaduslikkuse üle ning lube jälitustegevuse teostamiseks annab kohus.

Kas Eestis kehtib süütuse presumptsioon?

Kahtlemata.

Kui tavapärane on see, et süüdistaja pool esitab 40 000 dokumenti, mida ilmselgelt ei jõuta läbi vaadata? Kas see tundub teile veidi kahtlane?

Minu hinnangul on juhitakse pidevalt lehekülgede arvule viidates tähelepanu kõrvale süüdistuse sisult. Kui vaatame antud kriminaalasja kohtumenetluse käiku, siis on tänaseks 35 kohtupäevaga üle kuulatud rohkem kui 70 tunnistajat ning läbi vaadatud enamik dokumentaalseid tõendeid. Prokuratuur loodab lähiajal alustada ka jälitustegevusega kogutud tõendite avaldamisega. Seega ei saa ma kuidagi nõustuda väitega, et tõendeid ei jõuta läbi vaadata. 

Riigi julgeolekuasutuste järelevalve aseesimehe Marek Strandbergi sõnul tuleks julgeolekuüksuste süsteem tervikuna üle vaadata, väidetavalt ei toimi järelevalve nii nagu peaks (eelarvelised probleemid, ressurss jpm), kuidas kommenteerite?

On normaalne, et demokraatlikus riigis jätkub arutelu erinevate asutuste rolli üle. 

Rein Lang pressiesindaja Diana Kõmmus edastas: "Minister ei pea võimalikuks kommenteerida käimasolevat kohtuasja ja suhelda kohtualusega meedia vahendusel."