Maris Lauri: hinnatõus järjest enam majanduse probleem
Septembrikuine hinnatõus ületas tugevalt ootusi. Hinnatõus on järjest enam ka majanduse probleem, märkis makroanalüütik Maris Lauri.
Kuigi siin on mitmeid loomulikke põhjuseid, võib siiski täheldada, et mitmes aspektis on hinnatõus tuntavalt tugevam kui need põhjused võiksid anda, ütles Lauri.
Lauri sõnul on sel aastal välishinnad tuntavalt Eesti hinnataset mõjutanud. Lisaks võib märkida aasta alguse maksutõusude viitajalist mõju - näiteks tubakatoodete laoseisud kasvasid eelmise aasta lõpus niivõrd suureks, et alles nüüd on tekkinud vajadus neid täiendama hakata, seda siis juba kallima maksumääraga toodetega, teatas Swedbank. "Ilmselt on vähemalt osaliselt sama hinnatõusutegur olemas ka alkoholi puhul. Aga see ei tähenda, et välishindade tõusu varjus ei toimu ka täiendavat hinnatõusu," rääkis analüütik.
Seevastu rõivaste ja jalatsite hinnatõus on tuntavalt suurem tavapärasest hooajalisest hinnatõusust. Samuti on vähenevad augustist novembrini tavaliselt toidukaupade hinnad, kuid seekord nad tõusid kuuga koguni 1,3%.
"Hinnatõus on juba mõnda aega tarbijate probleem, kuid see on järjest enam ka majanduse probleem - võib arvata, et just hinnatõusu tõttu ei saa ka tarbimine praegu jalgu alla ning pered püüavad jätkuvalt tarbimist piirata. See tähendab, et neil siseturul tegutsevail ettevõtteil, mis praegu hinnatõusust kasu ei lõika, läheb finantsiliselt järjest raskemaks. Kahtlematult surub ühtede hindade tõus teisi hindu mõne aja pärast alla, kuid tehtud kahju võib tarbimisele ja majandusele olla päris ulatuslik," märkis Lauri.
Lauri sõnul oleks kõige hullem see, et ka need ettevõtted, kes praegu hindu ei ole tõstnud, otsustavad teiste eeskujul hinnatõusuga oma finantsseisu parandada. Seni see veel massiliseks ei ole läinud, kuid tundub, et paljudel sellised mõtted siiski peas tiirlevad, lisas ta.
Kindlasti tuleb rohkem tegeleda konkurentsi tõstmise ja toetamisega, ütles Lauri. "See ei tähenda üksnes hinnakontrolli tõhustamist. Tõenäoliselt tuleb täpsemalt reguleerida ettevõtete vaheline hinnainfo vahetus - praegu tehakse seda tihti läbi meedia, mis paljudes Euroopa riikides on keelatud (nt teatab mõne ettevõtte juht, et nemad peavad küll paari nädala jooksul hindu 10% tõstma). Tuleks töötada selle nimel, et juba loomulikust kontsentreeritud turgudel (väiksuse tõttu) ei toimuks täiendavaid ühinemisi. Tuleks töötada selle nimel, et turgudele lisanduks uusi Eesti ja välismaa tegutsejaid," selgitas analüütik.