Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Dividend tõstab hinda
Ülimadalale vajunud intressimäärade tingimustes on investorid hakanud maksma väga kõrget hinda dividendiaktsiate eest ning jätnud tähelepanuta ettevõtete kasumiteenimise potentsiaali.
Standard & Poor's 500 indeksisse kuuluvatest firmadest on kõige kallimalt hinnatud telekomisektori aktsiad (2011. aasta kasumiprognooside põhjal ulatub P/E ehk hinna/kasumi suhe keskmiselt 14,7ni).
Alates teisest poolaastast on MSCI indeksisse kuuluvad viiskümmend kaks telekomiaktsiat rallinud keskmiselt 21%. Tõusu veavad Verizon Communications Inc ja PCCW. Tõus tundub esmapilgul seda imelikum, et telekomisektori kasumi kasv on poole väiksem MSCI Worldi üldindeksist.
Samas USA suurim mobiilsideoperaator Verizon pakub praegu investoritele 5,94% dividenditootlust ning Hongkongi telekomifirma PCCW pakub koguni 6,5% omanikutulu.
MSCI World Telecommuni-cationi sektorisse kuuluvate aktsiate keskmine dividenditootlus on 5,31%. Kõrvale võib panna kahe aasta pikkused USA valitsuse võlakirjad, mille tulusus on langenud kõigi aega madalaima 0,34 protsendi tasemele, ning ka viie aastase võlakirja pealt teenitav 1,07protsendine aastatootlus ei aja just hõiskama.
Dividendiaktsiaid taga ajavate investorite soov on teenida paremat tootlust, kui pakub praegu võlakirjaturg.
"Ma tean, et nende (telekomisektori) kasum ei kasva, kuid ma ei osta aktsiaid kasvu pärast, vaid eelkõige ebanormaalselt suurte dividendide pärast," ütles uudisteagentuurile Bloomberg investeerimisfondi Artemis fondijuht Jacob De Tusch-Lec. "Kui KPN (Hollandi telekomifirma) võlakirjad pakuvad 3% tootlust, kuid firma dividenditootlus on 6%, miks ma peaks ostma võlakirju?" viskas fondijuht üles küsimuse.
Võlakirjadele selja pööramist on soovitanud ka investeerimisguru Warren Buffett, kes eelmisel nädalal toimunud Fortune'i konverentsil ütles, et kahanenud tootluse järel ei suuda ta ette kujutada kedagi, kes omaks võlakirju, samas kui saab soodsalt osta madalalt hinnatud aktsiaid.