Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investorite rõõmupäev kohe saabumas

    Järgmise aasta algusest jõustuv kauaoodatud investeerimiskonto süsteem vajab veel aega, et ladusalt käima joosta, samuti pole oodatav maksusoodustus investorite horde pankade uste taha ajanud.

    LHV investeerimispanganduse ja analüüsi juht Erki Kert  märkis, et segadust nad investorite leerist ei ole kohanud. SEB investeerimissuuna äriarendusjuht Kaur Elviste sõnul on küsimusi uue süsteemi kohta esitanud pigem nö edasijõudnud investorid, kes mõtlevad, kas uuest aastast loobuda läbi osaühingu investeerimisest või mitte. „Tavainimese jaoks on seaduse tekst kahtlemata keeruline, palju küsimusi tekitab finantsvara definitsioon - kliendid ei mõista, mida nende portfellis loetakse finantsvaraks ja mida mitte,“ rääkis Elviste.
    „Kliendid on küsinud mis ja kuidas on muutumas, kuid erakordselt suurt huvi me pole täheldanud. Üldine arusaam on, et uus süsteem annab võimaluse tulumaksu maksmise kohustust edasi lükata, ühtlustades mõnevõrra füüsiliste ja juriidiliste isikute vahelist maksustamise erinevust ja annab võimaluse liikuda erinevate väärtpaberite vahel,“ ütles Swedbanki eraisikute arveldus- ja investeerimistoodete valdkonnajuht Ivar Raav.
    Investoril vaja eraldi kontot
    Esimest korda puutuvad investorid seadusemuudatuse mõjudega otseselt kokku 2012. aasta esimesel poolel, mil tuleb esitada 2011. aasta tuludeklaratsioon ning kus tuleb märkida, kas otsustati investeerimiskonto süsteemiga liituda ning deklareerida ka nimetatud kontol toimunud rahakanded, sõnas Erki Kert. „Investoritel on kasulik oma investeeringud kokku koondada ühele või mitmele kontole, kus ei toimu investeerimisega mitteseotud tehinguid ja rahakandeid. Kuigi investeerimiskontona võib kasutada ka tavalist, igapäevasteks arveldusteks kasutatavat rahakontot, võib raporteerimine ja konto seisu jälgimine sellisel viisil liialt aeganõudvaks ja keerukaks kujuneda,“ ütles Kert.
    „Vastasel juhul tuleb deklareerida kõik kontole tehtavad sisse- ja väljamaksed. Näiteks töötasu oleks sellisel juhul sissetulek ja leiva ostmine väljamakse ning need tuleks deklareerida. Investeerimiskontot kasutama hakates tuleb maksuametit teavitada investeerimiskonto  olemasolust ja neid võib olla mitmeid,“ ütles Raav.
    Juhul kui tänane investor kasutab investeerimiseks juba spetsiaalselt selleks loodud ettevõtet, ei ole sisuliselt vaja täiendavaid samme astuda ning võib jätkata investeerimist nimetatud ettevõtte alt.
    Raav lisas, et kui klient on investeerimiseks avanud varem väärtpaberikonto ja soovib alates 01.01.2011 hakata kasutama investeerimiskonto süsteemi, siis on tal vajadusel võimalik alates jaanuarist avada pangakontoris uus arvelduskonto, mida hakkab kasutama investeerimiskontona ning muuta see konto ka väärtpaberikonto teenindavaks kontoks. „Investeerimiskonto on lisavõimalus, mitte kohustus ja selle kasutamist tasub kaaluda eelkõige aktiivsetel eraisikutest investoritel,“ ütles Raav.
    Olulised on rahakonto liikumised
    Kaur Elviste sõnul tasub aktiivselt väärtpaberitega tegeleval erainvestoril mõelda investeerimiskonto  süsteemi  peale juhul, kui ta plaanib väärtpaberite müügist saadavat summat edasi paigutada väärtpaberitesse ja kindlasti ka juhul, kui ta ei realiseeri oma portfelli korraga. Mõlemal juhul on võimalik tulumaksukohustust edasi lükata. „Kahtlemata on uus süsteem algselt harjumatu ja tekitab segadust seetõttu, et vastupidiselt praegu kehtivale maksusüsteemile pole tähtis väärtpaberitehingute info, vaid hoopis väärtpaberi arveldustega seotud rahakonto liikumised. Samuti pole investoril kohustust oma finantsvara 2011. aasta alguses ümber tõsta - tegeliku otsuse 2011. aasta alguses portfellis olevate väärtpaberite osas teeb investor 2012. aasta alguses täidetavas 2011. aasta tuludeklaratsioonis. Seejuures tasub tähele panna, et nende väärtpaberite osas, mida müüakse 2011. aasta jooksul peab otsuse langetama müügihetkel,“ selgitas Elviste. Nimelt peab tulumaksukohustuse edasi lükkamiseks väärtpaberite müügist saadava summa kandma investeerimiskontole. Samuti tuleb maksusoodustuse kasutamiseks soetada väärtpaberid investeerimiskontol oleva raha eest.  
    Millal müüa – selles on küsimus
    Elviste sõnul investeerimiskonto pärast investeerimise alustamisega ootama ei pea. Pigem tasub mõelda väärtpaberite müügil, kas seda teha sel või järgmisel aastal. „Järgmisele aastale tasub tehing lükata juhul, kui pole oodata konkreetse väärtpaberi hinna kukkumist ja soovitakse müügist saadud summa paigutada uude väärtpaberisse. Investeerimise alustamisega ei pea ootama, kuna ka olemasolevad väärtpabereid saab näidata investeerimiskonto osana. Selleks peab investor 2012. aasta alguses täidetavas 2011. aasta tuludeklaratsioonis kandma need väärtpaberid investeerimiskontole - näitama deklaratsiooni nende väärtpaberite soetusmaksumust investeerimiskonto sissemaksena,“ selgitas Elviste. 
    Seaduse positiivne mõju tuleb hiljem
    Seadusemuudatuse puhul rõhutati, et taoline maksusoodustus teeb investorid aktiivsemaks, kas pankurid on täheldanud selle positiivset mõju juba praegu?
    „Pigem mitte. Tõenäoliselt antud muudatus iseenesest investorite aktiivsust kohe uuest aastast ei kasvata. Nagu iga uue asjaga, vajab ka uus süsteem harjumist ja sellest arusaamist. Seega on tore, et selline muudatus tehti, kuid kindlasti ei muuda see laiade investoritemasside käitumist üleöö,“ sõnas Elviste.
    Kert ütles, et uusi aktiivseid investoreid lisandub neile iga päev ning seega on väga raske öelda, kas uute investeerimishuviliste liitumise taga on seadusemuudatused või isiklik investeerimishuvi. „Üleliia suurt tähendust ma selles kontekstis seadusemuudatusele siiski ei omistaks. Näeme seadusemuudatusel pigem pikaajalist investeerimist soodustavat mõju, mille avaldumine saab olema järkjärguline. Aktiivsemad investorid on tänaseks juba niigi oma investeerimistegevuse vastavaotstarbeliste ettevõtete alla suunanud ning nautinud reinvesteeritava tulu maksuvabastust,“ selgitas Kert.
    Abi tuludeklaratsiooni täitmisel
    Kerti sõnul tähendab LHV Panga jaoks seadusemuudatuse jõustumine eelkõige teavitustöö tegemist ning vastava raporteerimissüsteemi väljaarendamist, et ka tulevikus investorite jaoks tulude raporteerimine võimalikult lihtsana hoida. Ka Swedbank panustab teavitustööle läbi muudatustest internetipanga ning kliendikirjade kaudu.
    Elviste tõi välja, et riigi poolt pangale seatud  lisakohustused on seotud teenitud tulult tulumaksu maha arvestamisega. „Väljaspool investeerimiskontot peame maksustatavalt intressilt tulumaksu maha arvestama, samas investeerimiskonto puhul me seda teha ei tohi. Nende arendustega peame suutma eurotööde kõrvalt 2011. aasta alguseks valmis saada. Samas kindlasti vajavad kliendid abi 2012. aasta alguses tuludeklaratsiooni täitmisel, kuidas ja kui palju me neid aidata saame, sõltub seadusandaja poolt paika pandavatest konkreetsetest reeglitest. Hetkel on kogu investeerimiskontoga seotud deklareerimise kohustus jäetud investori enda kanda, pank saab abistada ainult vajalike andmetega,“ ütles Elviste.
    Kommentaar
    Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Elo Haugas 
    Oleme pankade ja kindlustusandjatega tihedalt suhelnud nii eelnõu väljatöötamise faasis kui ka arutanud erinevaid rakenduslikke küsimusi pärast seaduse vastuvõtmist ja tagasiside on olnud üldiselt positiivne. Küsimusi on olnud erinevaid – peamiselt maksutehnilisi, mida esitavad peamiselt pangad ja kindlustusseltsid, et paremini oma kliendile muudatusi selgitada. Rahandusministeeriumi poolt on olemas eelnõu seletuskiri, samuti loodame sügise jooksul saada valmis uut süsteemi tutvustava juhendi, mis lisaks üldistele põhimõtetele sisaldab ka näiteid maksukohustuse arvutamise kohta ja vastuseid seni meieni jõudnud küsimustele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.