• Jaga lugu:

    Võtke raha prügikastist välja!

    Edukaks majandamiseks vaatame tihti rahakotti. Kui paljud meist aga vaatavad lisaks rahakotile ka prügikasti? Üle poole Euroopa kaupadest on pakendatud plastikusse ja kilesse. Paljud ettevõtted viskavad selle aga muude jäätmetega kokku, kuigi tegemist on rahaga prügikastis. Peale kilekottide on ka mitmeid teisi plastikust pakkematerjale ja ka muul eesmärgil kasutatavat plastikut, mida on võimalik prügikasti panemise asemel rahaks teha.
    Näiteks võib ettevõttesse toodav kaup olla paigutatud plastikust kaubaalustele, mässitud koormakilesse, kinnitatud plastikvitstega. Eraldi kogutava ja taaskasutatava plasti hulka kuuluvad ka pakkekile (erinevates värvides), plastikkettad, -poolid, -torud, -kastid, - kanistrid, puhtad toidupakendid, erinevat tüüpi plastpudelid, elektroonikakaupade kaitsepakendid, sh vahtplastid jne. See on mahuline materjal ja selle olmeprügi konteinerisse viskamisel täitub viimane väga kiiresti. Kuidas see rahaks teha? Suunake see taaskasutusse! Meeles tuleb hoida vaid, et vastuvõetavad plastid ei tohi olla määrdunud ei biojäätmete ega õliga, nad ei tohi sisaldada paberit, pappi, teipe, puitu, metalli ja teisi mitteplaste. Kui ettevõte sorteerib muudest jäätmetest puhta plastiku välja, jääb jäätmete üldkogus samaks, kuid suhe rahasse muutub. Võtame näiteks kliendi, kes enne sorteerimist maksis kolme tühjenduse eest nädalas, iga tühjenduse eest 210 krooni. Pärast jäätmekäitluslahenduse loomist on kliendil vaid üks tühjendus nädalas ja lisaks saab ta eraldi kogutud plastikmaterjali eest kuus 1500-1800 krooni tagasi.
    Maailmas toodetakse aastas u 170 miljonit tonni erinevaid plastikuid, sellest Euroopa Liidus ca 51 miljonit tonni. 46% pakkematerjalidest kasutatakse kilena (18% kottidena), 27% moodustavad mitmesugused vormitud tooted ja 27% pudelid. Arvestuslikult kasutatakse ligi 4% maailma naftatoodangust plastikmaterjalide valmistamiseks. Seega, mida rohkem taaskasutame, seda vähem tuleb naftat maa seest välja pumbata. Plastikjäätmete taaskasutamisel väheneb ka vajadus uute jäätmekäitlusrajatiste järele (prügilad, jäätmepõletustehased).
    Kokkuvõtteks: plastijäätmete eraldi sorteerimisest saab ettevõte rahalist kasu - hoiab kokku olmejäätmete mahult ja saab tasu ära antud puhta plasti eest - võtab raha prügikastist välja! Plastijäätmete ümbertöötlemine on odavam kui plastide tootmine uuest toormaterjalist. Plastijäätmete ümbertöötlemisest on kasu meid ümbritsevale keskkonnale, seega meile kõigile!
    Autor: Kalle Grents
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Inbank suutis kasumit kolmekordistada
Eesti finantsettevõte Inbank suutis teises kvartalis puhaskasumit kolmekordistada, selgub börsiteatest.
Eesti finantsettevõte Inbank suutis teises kvartalis puhaskasumit kolmekordistada, selgub börsiteatest.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.