• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 20.10.10, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Võtke raha prügikastist välja!

Edukaks majandamiseks vaatame tihti rahakotti. Kui paljud meist aga vaatavad lisaks rahakotile ka prügikasti? Üle poole Euroopa kaupadest on pakendatud plastikusse ja kilesse. Paljud ettevõtted viskavad selle aga muude jäätmetega kokku, kuigi tegemist on rahaga prügikastis. Peale kilekottide on ka mitmeid teisi plastikust pakkematerjale ja ka muul eesmärgil kasutatavat plastikut, mida on võimalik prügikasti panemise asemel rahaks teha.
Näiteks võib ettevõttesse toodav kaup olla paigutatud plastikust kaubaalustele, mässitud koormakilesse, kinnitatud plastikvitstega. Eraldi kogutava ja taaskasutatava plasti hulka kuuluvad ka pakkekile (erinevates värvides), plastikkettad, -poolid, -torud, -kastid, - kanistrid, puhtad toidupakendid, erinevat tüüpi plastpudelid, elektroonikakaupade kaitsepakendid, sh vahtplastid jne. See on mahuline materjal ja selle olmeprügi konteinerisse viskamisel täitub viimane väga kiiresti. Kuidas see rahaks teha? Suunake see taaskasutusse! Meeles tuleb hoida vaid, et vastuvõetavad plastid ei tohi olla määrdunud ei biojäätmete ega õliga, nad ei tohi sisaldada paberit, pappi, teipe, puitu, metalli ja teisi mitteplaste. Kui ettevõte sorteerib muudest jäätmetest puhta plastiku välja, jääb jäätmete üldkogus samaks, kuid suhe rahasse muutub. Võtame näiteks kliendi, kes enne sorteerimist maksis kolme tühjenduse eest nädalas, iga tühjenduse eest 210 krooni. Pärast jäätmekäitluslahenduse loomist on kliendil vaid üks tühjendus nädalas ja lisaks saab ta eraldi kogutud plastikmaterjali eest kuus 1500-1800 krooni tagasi.
Maailmas toodetakse aastas u 170 miljonit tonni erinevaid plastikuid, sellest Euroopa Liidus ca 51 miljonit tonni. 46% pakkematerjalidest kasutatakse kilena (18% kottidena), 27% moodustavad mitmesugused vormitud tooted ja 27% pudelid. Arvestuslikult kasutatakse ligi 4% maailma naftatoodangust plastikmaterjalide valmistamiseks. Seega, mida rohkem taaskasutame, seda vähem tuleb naftat maa seest välja pumbata. Plastikjäätmete taaskasutamisel väheneb ka vajadus uute jäätmekäitlusrajatiste järele (prügilad, jäätmepõletustehased).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kokkuvõtteks: plastijäätmete eraldi sorteerimisest saab ettevõte rahalist kasu - hoiab kokku olmejäätmete mahult ja saab tasu ära antud puhta plasti eest - võtab raha prügikastist välja! Plastijäätmete ümbertöötlemine on odavam kui plastide tootmine uuest toormaterjalist. Plastijäätmete ümbertöötlemisest on kasu meid ümbritsevale keskkonnale, seega meile kõigile!
Autor: Kalle Grents

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele