• Jaga lugu:

    Toetusi jagub kõigile, ka tootjatele

    SA Archimedes struktuuritoetuste rakendusüksus ei halda meetmeid, mille sihtgrupiks on otseselt tööstusettevõtted, küll aga võivad tootjad olla teadus- ja arendusasutuste ning ülikoolide partnerid ühistes projektides.
    Archimedese kommunikatsioonijuht Märt Miljani sõnul kõlbavad pea kõik toetusmeetmed ka tööstusettevõtetele, seda juhul, kui nad ka uurimis- ja arendustööd tahavad teha.
    Miljan märgib, et ELi teadusarenduse 7. raamprogrammis on peateemadeks tervishoid, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, energeetika ja keskkond. "Selles raamprogrammis on rahastus ka väikestele ja keskmistele ettevõtetele," ütles ta. "Neile jagatakse 189 miljonit eurot (ligi 3 miljardit krooni) ning projekti võib kirjutada ükskõik mis uurimisteemal."
    Võrumaal tegutseva ASi Lapi MT nõukogu esimees Kalev Piirimägi märkis, et paar-kolm aastat tagasi vajas ettevõte toetust ühe projekti elluviimiseks. Seda taotleti Archimedesest.
    "Mulje sellest sihtasutusest jäi positiivne, tõrkeid ei esinenud," nentis Piirimägi. "Taotlemine ei olnud Archimedeses nii keeruliseks tehtud, nagu see sageli taotlejate seisukohalt vaadatuna kipub olema."
    SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kommunikatsioonijuhi Kristiina Pennari sõnul on KIKis avatud või kohe avanemas kolm suunda, mille alt teiste seas ka tööstusettevõtted toetust taotleda saavad.
    Pennari ütles, et äsja avanes ELi Ühtekuuluvusfondi jäätmete taaskasutamise toetuste teine voor, kus mõned rahastamise suunad on mõeldudki otseselt tööstusettevõtetele.
    "Nimelt saab toetust liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamise ning väikese taaskasutusvõimalusega jäätmete ringlussevõtu arendamiseks," rääkis ta. "Viimase puhul on hea näide OÜ Rexest Grupp, kelle projekti eesmärk on hakata plastjäätmetest ehitusmaterjali tootma."
    Rexesti projekti käivitumisel on võimalik prügilasse ladestamisest päästa 2400 tonni plastpakendite jäätmeid aastas. Jäätmete töötlemisliini rajab Rexest Väätsa prügilasse, ehitusmaterjalide tootmisüksus tuleb Mäole.
    OÜ Rexest Grupp juhatuse liikme Aarne Saarevälja sõnul on KIK ettevõtte taotluse kohta küll otsuse teinud, kuid raha pole veel pangakontole jõudnud.
    "Oleme läbinud analüüsifaasi, kuid dokumentatsiooni ja monitoorimise osas oleme kolmandiku peal," selgitas Saarevälja. "KIKile on ette antud reeglid, mis üsna detailsed - taotlus peab täpselt kõigele vastama ja ehkki see teeb asja keeruliseks, ei saa seda KIKile süüks panna, sellised on lihtsalt euroraha jagamise tingimused."
    2008. aastal mahlatsehhi rekonstrueerimiseks ja ladude ehitamiseks PRIAst üle kümne miljoni krooni saanud ASi Salvest nõukogu esimees Veljo Ipits leiab, et tegemist on hästi toimiva organisatsiooniga, tema hinnangul Eesti kõige efektiivsema toetusejagajaga.
    "Paberimajandust on palju, töö pingeline," tõdes ta. "Taotlejatel on oluline järgida seadusi, iga taotlus peab olema korrektselt vormistatud."
    Ipits tunnistas, et sageli võib rahasaamine takerduda selle taha, et taotleja ei suuda tagada omafinantseerimist. "Alati pole see kerge, aga sellega peab arvestama," märkis ta.
    PRIA ei paku projekte, vaid toetusi selleks, et ettevõtjad saaksid nende abil investeeringuid teha.
    Et kavandatava investeeringu jaoks PRIA kaudu toetust saada, tuleb esitada taotlus, kus oma projekti eelkõige äriplaanist lähtuvalt kirjeldatakse.
    Tuleb esitada ka tehnilised dokumendid, projektid, load maakasutuse ja ehitamise kohta, mitu hinnapakkumist kallimate projektide puhul jne.
    PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik märkis, et iga meetme puhul on kirjeldatud, millised peavad olema taotleja majandusnäitajad, et ta üldse saaks taotleja olla. Seega on igal meetmel piiritletud sihtgrupp.
    Investeeringumeetmete taotlusvoorud on PRIAs jaotatud aasta peale kuni kolm nädalat vältavate vastuvõtuperioodidena.
    "Kui vastuvõtt lõpeb, analüüsime laekunud taotlusi, vajadusel tellime näiteks ehitustele, tööstusprojektidele vms ekspertiisi," rääkis Sarv-Kaasik. "Meile võidakse ju taotlusse mis tahes muinasjutte kirja panna."
    Investeeringutoetuste rahast tuleb 75 protsenti euroliidust ja viimane juba oskab jälgida, et raha tuulde ei lendaks. Lisaks pakub PRIA väikeettevõtetele mõeldud toetusmeetmeid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nokia kasumiüllatus julgustas analüütikuid hinnasihte tõstma
Nokia teatas neljapäeval 423 miljoni euro suurusest tegevuskasumist, mis jättis analüütikute ootused kaugele maha. Mitmed analüütikud on pärast tulemuste avalikustamist ettevõtte aktsia hinnasihti tõstnud ning andnud ostusoovituse, kirjutab Kauppalehti.
Nokia teatas neljapäeval 423 miljoni euro suurusest tegevuskasumist, mis jättis analüütikute ootused kaugele maha. Mitmed analüütikud on pärast tulemuste avalikustamist ettevõtte aktsia hinnasihti tõstnud ning andnud ostusoovituse, kirjutab Kauppalehti.
Täna saab viimast päeva teisest pensionisambast lahkumisest loobuda Seni on avalduse tagasi võtnud ligi 4000 inimest
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Läti majandus kasvas üle 10 protsendi
Läti teise kvartali majanduskasv oli sealse statistikaameti esialgsetel andmetel 10,3 protsenti, eelmise kvartaliga võrreldes oli kasv 3,7 protsenti.
Läti teise kvartali majanduskasv oli sealse statistikaameti esialgsetel andmetel 10,3 protsenti, eelmise kvartaliga võrreldes oli kasv 3,7 protsenti.