Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ülemus hiilib internetis
CV Online'i värbamiskonsultandi Anneli Aru sõnul guugeldavad tööandjad korralikult. Eriti hoolikalt vaadatakse läbi tugevamad kandidaadid, kellega töövestlus juba selja taga. "Kindlasti on ettevõtjaid, kes teevad oma järeldused sellest, kui seal on läbupildid üleval. Võib-olla jälgitakse omavahelist teksti, mida on jagatud. Vaadatakse, milline sõnavara seal on," viitas ta tutvumisvõrgustikest leitavale infole.
CV Online'i küsitletud 15 tööandjast kasutab internetiotsingut töötajate värbamisel 12, peaaegu kaks kolmandikku neist sotsiaalvõrgustikke. Kolmandik vastajatest nimetas Facebooki üheks teabe saamise kanaliks.
Kuigi Aru sõnul ütleb osa tööandjatest hiljem, et tegi eitava otsuse pärast internetis surfamist, ei räägi nad otse, mis kandidaadi puhul häiris. "Ega me pole ise küsinud ka," nentis ta.
Aru sõnul räägib osa tööandjaist alles hiljem juhuslikult, miks nad pärast internetiotsingut kandidaadi välistasid. Näiteks on talle põhjendatud kandidaadi kõrvalejätmist kiiruse ületamise, purjus peaga sõitmise ja võlgadega.
CV Online'i turundusjuht Heikko Gross sõnas, et pärast on väga keeruline tuvastada, kas töösoovija jäi kõrvale isiklikel põhjustel, sest netiotsing ei jäta endast jälge maha.
Aru lisas, et isegi, kui kedagi välistati ebasobivate piltide või postituste tõttu, võib tööandja leida keeldumiseks ikkagi teise põhjuse: kas tuuakse välja puudulik keeleoskus, töökogemus või haridus.
Värbamisassistent Taimi Krims ütles, et inimesed laotavad interneti kas mõtlematusest või teadmatusest maitselagedat teksti ja pilte täis. Töösoovijad peaksid värbamiskonsultantide hinnangul üha enam endale teadvustama, millise kuvandi nad loovad. Ta tõi näiteks, et avalikku sektorisse kandideerimisel võib esineda raskusi, kui tutvumisvõrgustikku on lisatud väljakutsuvaid pilte, näiteks kus naine suudleb naisega.
Kui tööandja välistaks kandidaadi, kellel on lesbipildid veebis üleval, poleks see CV Online'i teatel õige. "See oleks diskrimineerimine," sõnas Gross.
Teisalt märkis Aru, et on ka vanemaid ettevõtjatest härrasmehi, kes ütlevad, et internetist tuleb vaid igasugust jama ning pigem selgitatavad nad kandidaadi pädevuse välja eelmisest töökohast järele uurides.
Töökuulutusi on pandud ka suhtlemisvõrgustikesse, kuid siiani ei peeta seda tulemuslikuks, sõnas CV Online'i turundusjuht Heikko Gross.
Ta meenutas augustikuist Elioni kampaaniat kolme ärijuhi palkamiseks, mis toimis peamiselt Facebookis. "Täpselt ei oska öelda, kui hästi õnnestus, mingi tähelepanu kindlasti said," sõnas ta.
Gross ütles, et töötajate leidmiseks ei saa tutvumisvõrgustik olla väga hea keskkond, sest eelkõige on tegu reaalelu pikendusega.
Ikka vaatame kandidaadi puhul tausta. Kõik, mis internetti üles pannakse, on tehtud teadlikult ja see on avalik info. Enamasti kasutame internetti, et saada lisainfot projektide kohta, mida inimene on teinud, kuid pole ehk CVsse kirjutanud. Minul pole olnud sellist kogemust, et oleksin leidnud kompromiteerivat materjali. Aga kui see nii oleks, võtaksime teema vestlusel üles ja laseksime kandidaadil endal hinnata oma käitumist.
Autor: Katariina Krjutshkova