Miks tippjuhtkond asub kõige kõrgemal korrusel?

Vesa Paavola kirjutab oma raamatus „Töökoha igavesed müüdid“, et juhtide kabinettide paigutusega tahetakse tugevdada piiri organisatsiooni taeva ja põrgu vahel. Tema arvates oleks kuluefektiivsem, kui neil, kellele makstakse kõige rohkem, oleks kõige lühem tee töökohta.

Tema sõnul selgitavad müüdid paljuski, kuidas ennast ka kõige moodsamaks pidavad firmad toimivad. Müüdid mõjutavad alateadvuse tasemel endistviisi meie mõttemaailma ja elu.

USA professor Edgar Schei jagab organisatsioonikultuuri kolme ossa:

Ülemises on selle nähtavad osad: inimesed, nende töö tulemus, riietumine, rääkimise ja tegutsemise viis, kaubamärk, kontor ja mööbel. Keskmisel tasemel on inimeste tööle asutuse poolt seatud väärtused ja normid, millest osa on kirja pandud ja osa mitte. Kõige sügavamal on inimeste argiteadmistest väljaspool ja ainult osalt teadvustatud uskumused.

Paavola sõnul ebaõnnestuvad nii mõnedki arendusplaanid seetõttu, et väljastpoolt toodud juhendaja läheb vastuollu töökoha sügavamate tõekspidamistega.

Asutuse töötajate kollektiivset mälu, töökoha hinge ei saa kunstlikult muuta või „arendada“, kui see ei nõustu muutuma, „kuigi sellele on ette kirjutatud mingi visioon või missioon“, kirjutab ta.

Paavola arvates meenutavad ka organisatsioonide loodavad visioonid püha graali, mõlemat otsitakse innukalt, aga kumbki ei tundu olevat selgelt leitav. „Visioonide tähendus tundub vähemalt väljastpoolt vaadates enamasti hämar, kuigi ülaltpoolt vaadates tunduvad need lubavat parandada praegust olukorda ja teisalt viitavad mingisse transtsendentaalsesse teispoolsusesse. Ebamäärasusest hoolimata usutakse, et visioon viib otse paradiisi,“ kirjutab ta.