Simsoni sõnul on kommunaalarvete kasvu põhjustanud eelkõige toasooja käibemaksu tõus 5-lt 20-le protsendile ning aktsiisitõusud. "Tarbijaid aitaks kõige enam toasooja käibemaksu ja aktsiiside alandamine," märkis ta.

Praegune seadus raskendab Simsoni hinnangul oluliselt väikeste vee-ettevõtete olukorda ning seeläbi kannatab eeskätt tarbija, kellele vee hind tõuseb. "Monopolidevastase seaduse maksab kinni väikelinlane," lausus ta.

"Hinnatõusu surve on põhjustatud ka asjaolust, et seni sai omavalitsus sotsiaalsetel kaalutlustel leevendada tarbijatele vee- ja kanalisatsioonivõrgu ülalpidamiskulusid ja investeeringuid. Kuid monopolide seadus nõuab tulevasteks investeeringuteks vajaliku raha kogumist otse veearvete abil ning omavalitsustel kaob võimalus pidurdada veehinna tõusu," märkis Simson.

Uus seadus võtab omavalitsustelt õiguse pidurdada veehinna tõusu. "Kui varem kehtestas vee hinna kohalik omavalitsus, siis nüüd on konkurentsiamet kohustatud uue hinna kooskõlastama juhul, kui veefirma suudab põhjendada, et taotletud hind sisaldab seaduses ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust," tõi Simson näite.

"Seaduse autorid asetavad suured lootused hindade kontrolli alla saamisel konkurentsiametile, kuid konkurentsiamet pole salarelv, mis hindu alandab," sõnas Simson. "Ka elektrihinda kooskõlastab konkurentsiamet, kuid sellest hoolimata on elektrihind tarbija jaoks aina kasvanud," kinnitas ta.