Baltika teenis kolmandas kvartalis 34,3 miljoni krooni suuruse kahjumi, mida on 9,3 miljonit krooni enam kui aasta tagasi. Tulemustele avaldas negatiivset mõju suur arvestuslik valuutakursi kahjum, mis tekkis Vene rubla ja Ukraina grivna kursimuutusest juulis ja septembris, ulatudes kolmandas kvartalis kokku 8,8 miljoni kroonini, kirjutas Baltika börsile edastatud teates. Valuutakursi muutusid arvestamata ulatus kahjuminumber 24,1 miljoni kroonini.

Baltika õnnetuseks on Vene rubla jätkanud nõrgenemist ka neljandas kvartalis, mistõttu prognoosib LHV, et rõivatööstur kannab valuutakurssidest tingitud kahjumit ka järgmisel kvartalil.

Baltika Grupi 2010. aasta kolmanda kvartali müügitulu ulatus 211,0 miljoni kroonini, vähenedes eelmise aastaga võrreldes 6%. LHV ootas Baltikalt kolmandas kvartalis hoopis käibekasvu 2,1% võrra, kuid Baltika Grupi juhatuse esimehe Meelis Milderi sõnul ületatakse eelmise aasta kvartaalne käive juba selles kvartalis. Kolmandas kvartalis oli ettevõtte sõnul viimaste kvartalite väikseim jaemüügilangus - kvartali jaemüük vähenes 2% ja seda olukorras, kus keskmised Baltika jaemüügipinnad vähenesid kahjumlike poodide sulgemise tõttu 14%.

Kui grupi tasemel kahjum kasvas, siis jaemüügisüsteem on saavutanud teist kvartalit järjest kasumlikkuse.

Baltika Grupi jaesüsteemist saadud kasum oli kolmandas kvartalis 5,5 miljonit krooni, samas kui eelmisel aastal teeniti samas üksuses 12,4 miljonit krooni kahjumit.

"Positiivse poole pealt tasub märkida jaemüügi segmendi kasumlikkust ja võrreldavate tulude 8%-list kasvu, mis näitab, et eratarbimine Baltika sihtturgudel on paranemas," kirjutas LHV analüütik Nils Vaikla.

"Meil on väga hea meel oma koduturu Eesti üle, mis on kriisist kõige kiiremini väljumas. Eesti kolmanda kvartali müügikasv oli eelmise aastaga võrreldes juba 12%, mis on väga tugev saavutus," sõnas Milder. Ta lisas, et tugevatel rõivakaupmeestel läheb praegu juba selgelt paremini.

Milderi sõnul vastasid kolmanda kvartali tulemused juhtkonna ootustele, kuid mõistagi ei olda rahul jätkuva kahjumiga. Samas kinnitas Milder, et firma säilitab sihi jõuda 2011. aastal enda tegevusega kasumisse.

LHV analüütiku Nils Vaikla hinnangul jäid Baltika kvartaalsed tulemused selgelt alla ootuste.

"Tulemused erinesid meie prognoosidest madalama käibe, brutomarginaali ning suurema valuutakursi muutusest tingitud kahjumi poolest. Ettevõtte jaoks on kasumisse jõudmiseks oluline parandada brutomarginaali, sest kolmanda kvartali 49%ne marginaal on selge pettumus," lisas Vaikla.

Baltimaade suurima rõivakaubandusettevõtte Apranga APB finantsdirektori Vaidas Savukynase sõnul olid viimased kolm kuud nende jaoks isegi väga head, sest äritulud kõigist kolmest Balti riigist osutusid suuremaks, kui eelnevalt oli prognoositud.

Grupi Eesti haru äritulud kasvasid septembris 21,4% ja oktoobris 27,8%. "Eesti turg hakkas Balti riikidest kõige varem taas kasvama, mistõttu Eesti tulemused osutusid kolme riigi võrdluses kõige paremaks."

Savukynase arust on suurim kasvupotentsiaal just Eestis, sest seal on grupil väikseim turuosa. "Leedu on meie jaoks suurim turg, kus me omame 30protsendilist turuosa, kuid Eestis näeme me suurimat potentsiaali," lisas ta.

Kindlat plaani Apranga grupp Eestis tegutsemise kohta veel ei oma. "Edasiste plaanide kohta Eestis ma ei saa veel täpselt vastata, sest me valmistame alles eelarvet ette. Eesti on kindlalt meie plaanides, kuid ma ei saa midagi konkreetset öelda," nentis Savukynas. "Saan vaid öelda, et Tallinnas meil juba on kaks Zara poodi ja praegupole plaanis rohkem avada."