Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Baltika suutis üllatada kehva tulemiga

    Baltika teenis kolmandas kvartalis 34,3 miljoni krooni suuruse kahjumi, mida on 9,3 miljonit krooni enam kui aasta tagasi. Tulemustele avaldas negatiivset mõju suur arvestuslik valuutakursi kahjum, mis tekkis Vene rubla ja Ukraina grivna kursimuutusest juulis ja septembris, ulatudes kolmandas kvartalis kokku 8,8 miljoni kroonini, kirjutas Baltika börsile edastatud teates. Valuutakursi muutusid arvestamata ulatus kahjuminumber 24,1 miljoni kroonini.
    Baltika õnnetuseks on Vene rubla jätkanud nõrgenemist ka neljandas kvartalis, mistõttu prognoosib LHV, et rõivatööstur kannab valuutakurssidest tingitud kahjumit ka järgmisel kvartalil.
    Baltika Grupi 2010. aasta kolmanda kvartali müügitulu ulatus 211,0 miljoni kroonini, vähenedes eelmise aastaga võrreldes 6%. LHV ootas Baltikalt kolmandas kvartalis hoopis käibekasvu 2,1% võrra, kuid Baltika Grupi juhatuse esimehe Meelis Milderi sõnul ületatakse eelmise aasta kvartaalne käive juba selles kvartalis. Kolmandas kvartalis oli ettevõtte sõnul viimaste kvartalite väikseim jaemüügilangus - kvartali jaemüük vähenes 2% ja seda olukorras, kus keskmised Baltika jaemüügipinnad vähenesid kahjumlike poodide sulgemise tõttu 14%.
    Kui grupi tasemel kahjum kasvas, siis jaemüügisüsteem on saavutanud teist kvartalit järjest kasumlikkuse.
    Baltika Grupi jaesüsteemist saadud kasum oli kolmandas kvartalis 5,5 miljonit krooni, samas kui eelmisel aastal teeniti samas üksuses 12,4 miljonit krooni kahjumit.
    "Positiivse poole pealt tasub märkida jaemüügi segmendi kasumlikkust ja võrreldavate tulude 8%-list kasvu, mis näitab, et eratarbimine Baltika sihtturgudel on paranemas," kirjutas LHV analüütik Nils Vaikla.
    "Meil on väga hea meel oma koduturu Eesti üle, mis on kriisist kõige kiiremini väljumas. Eesti kolmanda kvartali müügikasv oli eelmise aastaga võrreldes juba 12%, mis on väga tugev saavutus," sõnas Milder. Ta lisas, et tugevatel rõivakaupmeestel läheb praegu juba selgelt paremini.
    Milderi sõnul vastasid kolmanda kvartali tulemused juhtkonna ootustele, kuid mõistagi ei olda rahul jätkuva kahjumiga. Samas kinnitas Milder, et firma säilitab sihi jõuda 2011. aastal enda tegevusega kasumisse.
    LHV analüütiku Nils Vaikla hinnangul jäid Baltika kvartaalsed tulemused selgelt alla ootuste.
    "Tulemused erinesid meie prognoosidest madalama käibe, brutomarginaali ning suurema valuutakursi muutusest tingitud kahjumi poolest. Ettevõtte jaoks on kasumisse jõudmiseks oluline parandada brutomarginaali, sest kolmanda kvartali 49%ne marginaal on selge pettumus," lisas Vaikla.
    Baltimaade suurima rõivakaubandusettevõtte Apranga APB finantsdirektori Vaidas Savukynase sõnul olid viimased kolm kuud nende jaoks isegi väga head, sest äritulud kõigist kolmest Balti riigist osutusid suuremaks, kui eelnevalt oli prognoositud.
    Grupi Eesti haru äritulud kasvasid septembris 21,4% ja oktoobris 27,8%. "Eesti turg hakkas Balti riikidest kõige varem taas kasvama, mistõttu Eesti tulemused osutusid kolme riigi võrdluses kõige paremaks."
    Savukynase arust on suurim kasvupotentsiaal just Eestis, sest seal on grupil väikseim turuosa. "Leedu on meie jaoks suurim turg, kus me omame 30protsendilist turuosa, kuid Eestis näeme me suurimat potentsiaali," lisas ta.
    Kindlat plaani Apranga grupp Eestis tegutsemise kohta veel ei oma. "Edasiste plaanide kohta Eestis ma ei saa veel täpselt vastata, sest me valmistame alles eelarvet ette. Eesti on kindlalt meie plaanides, kuid ma ei saa midagi konkreetset öelda," nentis Savukynas. "Saan vaid öelda, et Tallinnas meil juba on kaks Zara poodi ja praegupole plaanis rohkem avada."
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.