Loogika, et varahaldusettevõtted suplevad rahas ja ei peaks toetusi küsima, on vale.
"Veel viis aastat tagasi domineerisid Eesti finantsvahenduse maastikul valdavalt suured, välisomanduses olevad pangad ning nende varade maht ja suur kliendibaas ei eeldanud, et neil oleks oma toodete eksportimisel olnud abi vaja.
Mingil hetkel tekkisid aga Eestis eraomanduses ja Eesti kapitalile kuuluvad varahaldusfirmad, mis alustasid täiesti nullist," rääkis ta.
Põllu sõnul tekkis alles hiljuti võimalus, et ka varahaldusettevõtted saavad küsida eksporditoetusi, varem oli finantsvahenduse valdkond ekspordisaajate loetelust väljas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Samas on varahaldusettevõtete tegevus täpselt sama, nagu igal teisel välisturgudel tegevust alustaval firmal. On täiesti õigustatud, et ka finantsvahendus kuulub toetavate valdkondade hulka," märkis ta.
Ka Limestone Investment Managementi tegevus on suunatud tema kinnitusel suuresti Eestist väljapoole. "Oleme püüdnud fondide ja varade haldamise kompetentsi müüa Eestist väljapool asuvatele institutsioonidele, seoses sellega oleme küsinud ka eksporditoetust," rääkis Põld.
"Viimase aasta töö tulemusena oleme oma fondid registreerinud avalikuks pakkumiseks Soomes, Rootsis ja Šveitsis. Täna on meie fondidesse investeeritud rahast üle 75% tulnud väljaspool Eestit ning see osakaal suureneb kiiresti," kinnitas Limestone'i partner.
Mullu toetasid Limestone'i partnerid Paavo Põld ja Alvar Roosimaa 180 000 krooniga Reformierakonda. Roosimaa maksis 90 000 krooni mais ja Põld sama aasta juunis. EASist said nad toetust 2009. aasta juulis.
"Mis puudutab samal ajal Reformierakonna toetamist, siis tegemist oli väga isiklikku laadi toetusavaldusega heale sõbrale, kes kandideeris viimastel kohalike omavalitsuste valimistel ühel Eesti väikesaarel," selgitas Põld. Varem ei ole ma ühtegi parteid toetanud, lisas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!