Euroopa patent võimaldaks kokku hoida kulusid ettevõtetele, annaks omanikule kaitse leiutise eest terves Euroopa Liidus – erinevalt praegusest süsteemist, kus leiutajad peavad taotlema ja vajaduse korral ka vaidlustama patente igas riigis eraldi.

See ettevõtmine on olnud poliitiliselt keeruline juba aastaid, suuresti selle pärast, et liikmesriigid ei suuda kokku leppida tõlkereeglite üle. Nii maksab leiutise patenteerimine Euroopa Liidu pooltes riikides kümme korda sama palju, kui see maksaks USAs.

Viimastel kuudel on tehtud värskeid jõupingutusi tõlkeprobleemile lahenduse leidmiseks. Enamus riikidest on valmis aktsepteerima, et põhinõuded tõlgitaks ainult kolme ametlikku keelde, ehk siis inglise, prantsuse ja saksa keelde. Selle vastu on Hispaania ja Itaalia.

Nüüd on kuus riiki otsustanud saata kirja Euroopa Komisjonile, palvega kasutada harvarakendatavat "tõhustatud koostöö" menetlust. See tähendab, et minimaalselt üheksa liikmesriiki võivad taotleda koostöö edendamist ilma, et sellele kirjutaks alla kõik 27 liikmesriiki. Seda on seni kasutatud vaid üks kord, nimelt sel suvel lahutusseaduse puhul. Kirjale on teiste hulgas alla kirjutanud Rootsi, Holland ja Suurbritannia.

Tõhustatud koostööd pooldavad riigid on veendunud, et ühtne patendirežiim tooks ettevõtetele selget kasu ja et on tehtud pingutusi ka riikide keelemurede leevendamiseks. Näiteks võivad firmad taotleda patenti oma keeles ning on plaan kasutada masintõlget õiguslikult mittesiduva dokumentatsiooni tõlkimiseks.

"Ma usun, et on võimalik kokkuleppele jõuda," ütles läinud nädalal Euroopa Liidu siseturu volinik Michel Barnier. "Praegune olukord ei saa jätkuda," lisas ta.

ELi majandusministrid koguneva Brüsselisse homme, et jõuda kokkuleppele Euroopa ühtse patendi keele, reeglite ja kulude osas.

Autor: Katri Soe-Surén