Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroala kriisifondi juht: euro ei lagune
Kevadel loodud euroala kriisifondi juht Klaus Regling kinnitas täna Saksa ajalehes Bild avaldatud intervjuus, et mingit ohtu euroala lagunemiseks ei ole, ehkki praegune olukord on tõsine.
„See oht on olematu,“ ütles Regling vastuseks küsimusele, kas euroala võiks laguneda, vahendas agentuur Reuters. „Euro läbikukkumine ei ole mõeldav.“
„Mitte ükski riik ei loobu eurost vabatahtlikult: nõrgematele riikidele tähendaks see majanduslikku enesetappu ja sama kehtib suuremate riikide kohta. Poliitiliselt oleks Euroopal ilma eurota vaid pool väärtust,“ lisas ta.
Euro odavnemisele sel nädalal aitasid kaasa Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnad, et Euroopa ühisraha on erakordselt tõsises olukorras.
Euroopa Keskpanga nõukogu liige Ewald Nowotny taunis neid sõnu, märkides, et Merkel ei tee vahet euro kui valuuta ja euroala erinevate riikide probleemide vahel.
„Muidugi on olukord tõsine,“ ütles Regling, kui temalt Merkeli sõnade kohta kommentaari paluti. Samas ei usu ta, et kriis võiks levida lisaks Portugalile ja Hispaaniale ka Itaaliasse ja Prantsusmaale.
„Itaalia on kriisist hästi läbi tulnud ja Prantsusmaal on sama krediidiseis mis Saksamaal,“ ütles ta.
Hätta sattunud euroala riigi aitamiseks on kriisifond valmis emiteerima võlakirju, mille tagatiseks on 440 miljardi euro väärtuses euroala riikide garantiid. Reglingi sõnul on ta vestelnud vähemalt 150 maailma suurima investoriga, kes kõik on tema sõnul emissioonides osalemisest väga huvitatud.
Eile ütles Saksamaa keskpanga juht Axel Weber, kelles nähakse Euroopa Keskpanga juhi Jean-Claude Trichet’ mantlipärijat, et vajadusel võib kriisifondi mahtu suurendada.
„Seitsmesaja viiekümnes miljardist eurost (koos IMFi osalusega – toim.) peaks piisama. Kui ei, tuleb mahtu suurendada,“ ütles Weber eile Pariisis Saksamaa saatkonnas, vahendas agentuur Bloomberg.
Kartused, et kriis võib levida Hispaaniasse, on tekitanud muret, kas fondi vahenditest piisab kõigi hätta sattunud riikide aitamiseks. Hispaania majandus on peaaegu kaks korda suurem kui Portugali, Kreeka ja Iirimaa majandus kokku.
Weber, kes on ärgitanud Euroopa Keskpanka kriisimeetmeid lõpetama, nentis eile, et valitsused teevad kõik mis vaja, et kindlustada euro püsimine.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.