8. detsember 2010 kell 4:33

Pingeread jäävad meedikuile võõraks

Kui enamasti on TOPi loo kangelaseks sattumist võetud tunnustusena, siis Põhja-Eesti regionaalhaigla juhis Tõnis Allikus tekitab haiglate pingerida kahetisi tundeid.

Haigla 500 miljoni kroonise kasumi taga seisab X-korpuse ehituseks saadud euroraha, milleta oleks asutus paarikümnemiljonilises miinuses. Sellesama euroraha n-ö kojutoomist võibki pidada haigla 2009. aasta suurimaks saavutuseks, sest välise abita ei ole Eesti haiglatel võimalust teha suuri investeeringuid ei aparatuuri, renoveerimise ega uute komplekside tarbeks.

Kui euroraha ära jätaksime või ei võtaks seda arvesse, siis näeksid regionaalhaigla majandustulemused sellistel investeerimismahukatel aastatel kehvad välja, selgitas Allik.

“Kõlab nagu koolidirektori suust, aga 50% minu tööst ongi see “kool” ära remontida,” lausus Allik. “Kasum ei ole haigla puhul kunagi eesmärk omaette, vaid ikkagi vahend ravikeskkonna ja kvaliteedi tagamiseks.”

Arstile on ennekõike oluline kliiniline edukus. Seitsme aasta jooksul, kui Allik on haiglat tüürinud, on mõni osakonnajuhataja tulnud mainima, et magab öösiti rahulikult, kuna asutust juhib majandusinimene. “Nad arvavad, et eriharidus on suurte summadega tegeleva organisatsiooni juhtimisel parem ning juht pole ühegi eriala suhtes kallutatud.”

Regionaalhaigla peamiseks tugevuseks majanduslikust aspektist peab ta parimat võimalikku koormatuse astet Eestis – hinnatud spetsialistid ja kallid seadmed on maksimaalselt kasutuses.

“Kui meil on õnnestunud praksist ärimaailma mõistes edukalt majandada, on see ju suurepärane,” vastas Rapla Perearstikeskuse üks omanikke perearst Kadri Luga, saades teada, et tema osalusega praksis oli eelmise aasta majandustulemuste võrdluses parim.

Samas pidas ta veel olulisemaks mainida, et oma igapäevatöös ei mõtle arstid finantstulemustele ega võistle kellegagi koha eest edetabelis. “Ainus, mille poole pürgime, on Eesti Perearstide Seltsi koostatud perearstitöö kvaliteedi kriteeriumide korrektne täitmine,” sõnas ta. Edu peamiseks teguriks peab Luga põhimõtet, et oma praksist tuleb majandada nagu isiklikku majapidamist isegi siis, kui võrdseid omanikke on neli.

Juba terve kümnendi töötanud keskusel oli nagu enamikel perearstidel algus väga raske. Kõigi peale oli vaid üks arvuti ning koduvisiitide tegemiseks sugulaselt laenatud 20 aasta vanune Žiguli, mis hommikuti hästi käima ei tahtnud minna. Nimistud aga paisusid kiiresti ja isegi suuremaks, kui ette on nähtud, kuna Raplas oli perearste puudu.

Kuigi majandamisega on nende praksis eeskujulikult hakkama saanud, peab ta suurimaks proovikiviks seda, et riik ei pea antud lubadustest kinni.

“Kui perearstide rahastamist vähendati (ehk koefitsiendi 1,0 asemel võeti kasutusele koefitsient 0,94), räägiti meile, et see olukord on ajutine ja kestab vaid aasta. Viimasel ajal räägitakse rahastamise suurendamisest ehk koefitsiendist 0,97, mis ei ole ju tegelikult rahastamise suurendamine,” oli Luga demagoogia üle nördinud. Mõnevõrra keerulisem on viimastel ajal olnud ka patsientidega – pikaajaline emotsionaalne pinge avaldub paratamatult füüsilise tervise halvenemisena. “On näha, et inimestel pole raha, et ravimeid välja osta,” märkis Luga.

Haiglate edetabeli 5 esimest kohta 2009. aasta põhjal 1. Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA 

 2. Lääne-Tallinna Keskhaigla AS  3. Viljandi Haigla SA  4. Rakvere Haigla AS  5. Tallinna Lastehaigla SA 

Perearstikeskuste edetabeli 5 paremat 2009. aasta põhjal1. Rapla Perearstikeskus OÜ

2. Nõmme Perearstid OÜ 3. Magdaleena Tervisekeskus OÜ 4. Merelahe Haldus ja Eriarstiabi5. Telliskivi Perearstid OÜ

Autor: Egle Raadik, Silvia Kruusmaa

Hetkel kuum