• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seadusemeestel jäid suud lukku

    Kuigi ennetava kahjuhüvitamise seadustamine on kogunud tulist vastuseisu, võeti eile justiitsminister Rein Langi algatatud eelnõu tõrgeteta vastu. Hoopis tõrksamad olid rahvasaadikud oma otsuse selgitamisel.

    "Ma ei tahaks küll nendel teemadel kõnelda niimoodi," ütles eelnõu poolt hääletanud riigikogu fraktsioonita liige Tarmo Mänd. Ta soovitas sel teemal rääkida reformierakondlase Robert Antropoviga.
    Samuti soovitas reformierakondlane Väino Linde pöörduda Antropovi poole. "Soovin teile kõike head ja jõudu nende asjade ajamisel," ütles Linde ja viskas toru hargile.
    Riigikogu liikmed kardavad halba valgusesse sattuda
    Reformierakondlane Urmas Klaas ütles, et hääletas nn allikakaitse seaduse poolt, sest see oli hea eelnõu. Küsimusele, miks see eelnõu hea oli, vastas Klaas: "Kui te tahate pikemalt, siis olen praegu autoroolis ja ausalt öeldes vastan viisakusest vastamata kõnedele. Võiksin teile e-kirja saata, kui teil on pikem lugu plaanis sel teemal," ütles Klaas.
    Sama sõnaahtrad olid rahvasaadikud ka eile riigikogus. Isegi hääletamisest loobunud Enn Eesmaa palus pöörduda allikakaitse teemal kõneisiku poole.
    Eelnõu vastu hääletanud sotsiaaldemokraat Hannes Rumm ütles, et kuna allikakaitse idee on saanud ajakirjanduses nii palju kriitikat, kardavad valitsuserakondade liikmed teemat käsitledes sattuda halba valgusesse.
    "On näha, et on ebapopulaarne seadus ja seda seadust oli vaja vaid justiitsministri mundriau päästmiseks," sõnas Rumm. "Seda seadust lihtsalt häbenetakse ja loodetakse, et see unustatakse kiiresti ära," lisas ta.
    Ajalehtede liit asja soiku ei kavatse jätta
    Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) juhi Mart Raudsaare sõnul oli positiivne see, et osa poliitikutest eelnõu vastu hääletas, siiski oli tal keeruline mõista, miks rahvasaadikud oma seisukohta ei soovi pärast hääletamist põhjendada.
    "Minul on raske hinnata, aga eks nad kardavad ajakirjanduse reaktsiooni või pole neil põhjendusi," ütles Raudsaar.
    Ta kinnitas, et see teema kohe kindlasti poliitikute vaikimise tõttu ei vaibu. "Praegu me siin just koostame kirja presidendile ja vaatame, mis edasi saab," ütles Raudsaar.
    Marek Strandbergi hääl luges
    Allikakaitseseadus oleks eile riigikogu hääletamisel läbi kukkunud, kui roheliste liider Marek Strandberg poleks selle poolt hääletanud. Allikakaitse eelnõu poolt hääletas 51 rahvasaadikut, mis oli seaduse vastu võtmiseks minimaalne häälte arv.
    Veel teisipäeval seisid rohelised selle eest, et eelnõu menetlemine katkestataks. Rohelised saatsid toimetustele avaliku kirja, milles väitsid, et ilma olulisi vastuolusid lahendamata annab kiirustamine seaduse vastuvõtmisega signaali pressivabaduse ebapiisavast väärtustamisest.
    "Ma eeldan, et selle vastuvõtmise tulemuseks on see, et kui ka nüüd osutub, et need pakutud seaduspügalad tekitavad mingit sisulist turbulentsi ühiskonnas, näeme õige pea väga kiirelt toimuvat parandusettepanekut sellele seadusele," ütles Strandberg.
    Kommentaar
    Toomas Vaher, Eesti Advokatuuri esimees
    Justiitsministeerium ega teised eelnõu toetajad ei ole suutnud siiani esitada arukat vastust, kelle huvides selline eelnõu on algatatud ning milline on see valijate huvigrupp, kelle soove parlament taolise eelnõu kaudu seaduseks valab. Valijate soove ja huve ei ole selle eelnõu puhul ei ole kuskilt näha ega kuulda.
    Advokatuur on olnud algusest peale selle eelnõu vastu, seega pole ka argumenti, nagu oleks tegemist advokaatide vandenõuga, et omale tööd juurde saada.
    Autor: Katariina Krjutškova, Indrek Kald
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Konstantin Eggert: Ukraina-Venemaa sõjalise kokkupõrke võimalus pole ammu nii lähedal olnud
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Pandeemia pani inimesed mängima
Pandeemia tõi endaga kaasa kojujäämise ja kojujäämine omakorda suure arvuti- ja mobiilimängude mängimise. Kuni kestavad üle maailma eri sorti piirangud muule meelelahutusele, lööb mängusektor aina uusi rekordeid – see on pannud investorid seni kerglaseks ja vähekaalukaks peetud sektorit tõsiselt võtma.
Pandeemia tõi endaga kaasa kojujäämise ja kojujäämine omakorda suure arvuti- ja mobiilimängude mängimise. Kuni kestavad üle maailma eri sorti piirangud muule meelelahutusele, lööb mängusektor aina uusi rekordeid – see on pannud investorid seni kerglaseks ja vähekaalukaks peetud sektorit tõsiselt võtma.
Energeetika ja puidutööstus vedasid tööstustoodangu kasvu
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Synlabi erakordne aasta: käibe ligi kolmekordne kasv kahvatub kasumi kasvu kõrval
„2020. aasta oli kõike muud kui tavaline,“ kirjutab laboriteenuseid osutav Synlab Eesti oma aruandes ja seda kinnitavad ka ettevõtte numbrid.
„2020. aasta oli kõike muud kui tavaline,“ kirjutab laboriteenuseid osutav Synlab Eesti oma aruandes ja seda kinnitavad ka ettevõtte numbrid.