Seadusemeestel jäid suud lukku

"Ma ei tahaks küll nendel teemadel kõnelda niimoodi," ütles eelnõu poolt hääletanud riigikogu fraktsioonita liige Tarmo Mänd. Ta soovitas sel teemal rääkida reformierakondlase Robert Antropoviga.

Samuti soovitas reformierakondlane Väino Linde pöörduda Antropovi poole. "Soovin teile kõike head ja jõudu nende asjade ajamisel," ütles Linde ja viskas toru hargile.

Reformierakondlane Urmas Klaas ütles, et hääletas nn allikakaitse seaduse poolt, sest see oli hea eelnõu. Küsimusele, miks see eelnõu hea oli, vastas Klaas: "Kui te tahate pikemalt, siis olen praegu autoroolis ja ausalt öeldes vastan viisakusest vastamata kõnedele. Võiksin teile e-kirja saata, kui teil on pikem lugu plaanis sel teemal," ütles Klaas.

Sama sõnaahtrad olid rahvasaadikud ka eile riigikogus. Isegi hääletamisest loobunud Enn Eesmaa palus pöörduda allikakaitse teemal kõneisiku poole.

Eelnõu vastu hääletanud sotsiaaldemokraat Hannes Rumm ütles, et kuna allikakaitse idee on saanud ajakirjanduses nii palju kriitikat, kardavad valitsuserakondade liikmed teemat käsitledes sattuda halba valgusesse.

"On näha, et on ebapopulaarne seadus ja seda seadust oli vaja vaid justiitsministri mundriau päästmiseks," sõnas Rumm. "Seda seadust lihtsalt häbenetakse ja loodetakse, et see unustatakse kiiresti ära," lisas ta.

Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) juhi Mart Raudsaare sõnul oli positiivne see, et osa poliitikutest eelnõu vastu hääletas, siiski oli tal keeruline mõista, miks rahvasaadikud oma seisukohta ei soovi pärast hääletamist põhjendada.

"Minul on raske hinnata, aga eks nad kardavad ajakirjanduse reaktsiooni või pole neil põhjendusi," ütles Raudsaar.

Ta kinnitas, et see teema kohe kindlasti poliitikute vaikimise tõttu ei vaibu. "Praegu me siin just koostame kirja presidendile ja vaatame, mis edasi saab," ütles Raudsaar.

Allikakaitseseadus oleks eile riigikogu hääletamisel läbi kukkunud, kui roheliste liider Marek Strandberg poleks selle poolt hääletanud. Allikakaitse eelnõu poolt hääletas 51 rahvasaadikut, mis oli seaduse vastu võtmiseks minimaalne häälte arv.

Veel teisipäeval seisid rohelised selle eest, et eelnõu menetlemine katkestataks. Rohelised saatsid toimetustele avaliku kirja, milles väitsid, et ilma olulisi vastuolusid lahendamata annab kiirustamine seaduse vastuvõtmisega signaali pressivabaduse ebapiisavast väärtustamisest.

"Ma eeldan, et selle vastuvõtmise tulemuseks on see, et kui ka nüüd osutub, et need pakutud seaduspügalad tekitavad mingit sisulist turbulentsi ühiskonnas, näeme õige pea väga kiirelt toimuvat parandusettepanekut sellele seadusele," ütles Strandberg.

Toomas Vaher, Eesti Advokatuuri esimees

Justiitsministeerium ega teised eelnõu toetajad ei ole suutnud siiani esitada arukat vastust, kelle huvides selline eelnõu on algatatud ning milline on see valijate huvigrupp, kelle soove parlament taolise eelnõu kaudu seaduseks valab. Valijate soove ja huve ei ole selle eelnõu puhul ei ole kuskilt näha ega kuulda.

Advokatuur on olnud algusest peale selle eelnõu vastu, seega pole ka argumenti, nagu oleks tegemist advokaatide vandenõuga, et omale tööd juurde saada.

Autor: Katariina Krjutškova, Indrek Kald