Horvaatia muredeks on püsivalt nõrk siseriiklik nõudlus, suurenev eelarve puudujääk ning vajadus täiendavateks eelarvekärbeteks. Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia oodatav SKP reaalkasv 2010. aastal on vastavalt -0,1%, -1,9% ja -1,8%.

Majanduse ebastabiilsus ja probleemid peegelduvad ka Balkani regiooni aktsiaturgudel, mis erinevalt areneva Euroopa turgude tõusust (MSCI Emerging Markets Europe tänavune tõus 14 protsenti) on seni languses. Näiteks Sloveenia kvaliteetettevõtete (blue chip) indeks ja Bulgaaria on aasta algusest näidanud tootlust ligikaudu -16%, Horvaatia -6%.

Balkanimaade majandust mõjutas tugevasti nii globaalne kui ka 2010. aasta eurotsooni kriis. Majanduslangusest taastumine on seal aeglasem kui paljudes teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides - piirkond vajab põhjalikke reforme ning majanduskasvu toetamiseks läbi välisinvesteeringute tugevat Lääne-Euroopa majandust.

Lõppeval aastal stabiliseerus eurotsooniga enam integreerunud Sloveenia majandus, mille SKP kasv on positiivne, ekspordimahud kasvamas ja valitsus tegemas pikas perspektiivis ulatuslikke stabiliseerivaid muudatusi (nt. pensionisüsteem, sotsiaalhoolekanne).

Vaatamata majanduskasvu taastumisele ja seda toetavale sisenõudluse suurenemisele Serbias osutus pidurdavaks teguriks dinaari väärtuse langus, mis piiras välisinvesteeringute sissevoolu riiki 2010. aastal.

Oluline on märkida, et Balkani aktsiaturge iseloomustab madal likviidsus. See on ühtlasi ka üks põhjustest, miks meil Ida-Euroopa aktsiafondis ei ole hetkel Balkanimaade ettevõtetes olulisi positsioone. Osaliselt parema likviidsusega eristub Rumeenia aktsiaturg, kus me oleme jälgimas potentsiaalselt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Lisaks iseloomustab maailma aktsiaturge üldine volatiilsus, mis saab olema ka 2011. aasta märksõnaks. Balkani regiooni majandusele ja investeerimiskeskkonnale mõjuks positiivselt Horvaatia edukas Euroopa Liidu liitumiskõneluste kulg 2011. aastal.