- OMX Baltic0,46%301,4
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,63%2 081,82
- OMX Vilnius0,71%1 211,06
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,37%8 790,33
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,83
- OMX Baltic0,46%301,4
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,63%2 081,82
- OMX Vilnius0,71%1 211,06
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,37%8 790,33
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,83
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swedbank: Balkani mahajääjad on Bulgaaria ja Rumeenia
Regiooni mahajääjad on Bulgaaria ja Rumeenia, mille peamisteks muredeks on otseste välisinvesteeringute mahu langus ning püsiv eelarve puudujääk, ütles Swedbanki fondijuht Sille Pettai.
Horvaatia muredeks on püsivalt nõrk siseriiklik nõudlus, suurenev eelarve puudujääk ning vajadus täiendavateks eelarvekärbeteks. Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia oodatav SKP reaalkasv 2010. aastal on vastavalt -0,1%, -1,9% ja -1,8%.
Majanduse ebastabiilsus ja probleemid peegelduvad ka Balkani regiooni aktsiaturgudel, mis erinevalt areneva Euroopa turgude tõusust (MSCI Emerging Markets Europe tänavune tõus 14 protsenti) on seni languses. Näiteks Sloveenia kvaliteetettevõtete (blue chip) indeks ja Bulgaaria on aasta algusest näidanud tootlust ligikaudu -16%, Horvaatia -6%.
Balkanimaade majandust mõjutas tugevasti nii globaalne kui ka 2010. aasta eurotsooni kriis. Majanduslangusest taastumine on seal aeglasem kui paljudes teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides - piirkond vajab põhjalikke reforme ning majanduskasvu toetamiseks läbi välisinvesteeringute tugevat Lääne-Euroopa majandust.
Lõppeval aastal stabiliseerus eurotsooniga enam integreerunud Sloveenia majandus, mille SKP kasv on positiivne, ekspordimahud kasvamas ja valitsus tegemas pikas perspektiivis ulatuslikke stabiliseerivaid muudatusi (nt. pensionisüsteem, sotsiaalhoolekanne).
Vaatamata majanduskasvu taastumisele ja seda toetavale sisenõudluse suurenemisele Serbias osutus pidurdavaks teguriks dinaari väärtuse langus, mis piiras välisinvesteeringute sissevoolu riiki 2010. aastal.
Oluline on märkida, et Balkani aktsiaturge iseloomustab madal likviidsus. See on ühtlasi ka üks põhjustest, miks meil Ida-Euroopa aktsiafondis ei ole hetkel Balkanimaade ettevõtetes olulisi positsioone. Osaliselt parema likviidsusega eristub Rumeenia aktsiaturg, kus me oleme jälgimas potentsiaalselt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Lisaks iseloomustab maailma aktsiaturge üldine volatiilsus, mis saab olema ka 2011. aasta märksõnaks. Balkani regiooni majandusele ja investeerimiskeskkonnale mõjuks positiivselt Horvaatia edukas Euroopa Liidu liitumiskõneluste kulg 2011. aastal.
Seotud lood
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele