Juba ta tuleb!

Ka Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel peab kahe valuuta paralleelkäibe perioodi keeruliseks. "Oletame, et inimene tahab osa maksta eurodes, osa kroonides, osa kaardiga, osa äkki isegi kinkekaardiga. Sel puhul võib küll minna tavapärasest pisut kauem aega," nendib ta.

Võimalike üleminekuaja segadust ära kasutavate valerahapakkujate vastu soetati kõikidesse kassadesse valeraha avastamise aparaadid. "Ei taha kogu seda koormat vaid teenindajate õlule panna," sõnab Parel.

Mehe kinnitusel on praeguseks tehtud nii füüsilised kui ka tarkvaralised ettevalmistused ja müügipersonali koolitused: "Enamasti korraldasime need sisekoolitustena, et oldaks kursis erinevate nominaalide ja turvaelementidega."

Pareli kinnitusel peaks kõik siiski minema ladusalt: "Meil erilisi muresid euro tulekuga seoses pole. 1. jaanuaril käivitub meil lisaks uus majandustarkvara programm, sellega on eurost rohkemgi tööd. Just seepärast oleme 1. jaanuaril ka erandkorras suletud."

Valio finants- ja IT-direktor Maido Solovjov usub, et ettevõtete jaoks on suuremad probleemid tõenäoliselt ikkagi seotud IT valdkonnaga. "Pean silmas eelkõige arveldamise, aruandluse ja raporteerimisega seonduvaid ümberkorraldusi," täpsustab Solovjov. "Ise oleme teinud muudatusi IT-süsteemides, testinud neid ja koolitanud töötajaid. Kokku on see maksma läinud ca 0,3 miljonit krooni," lisab ta.

Ent kas euro täidab oma loodetud rolli majanduse elavdaja ja stabiliseerijana? "Arvame, et lühiajaliselt midagi oluliselt ei muutu. Pigem võib mõneks ajaks majandus n-ö koomasse langeda ja sisenõudlus väheneda. Inimesed ei julge kulutada, sest kohe on raske vääringutest aru saada ja näha, mis on kallis ja mis on odav," arutleb Solovjov. "Arvatavasti hakatakse veelgi hoolikamalt jälgima kollaseid hinnasilte. Pikemas perspektiivis euro kindlasti stabiliseerib Eesti majandust tervikuna ja loob investoritele kindlustunde."