Tallinna lennujaama arengut takistab ruumipuudus

Tallinna Lennujaama saamist rahvusvaheliseks kaubaväravaks takistab ruumipuudus. Ruumi puudusest on tingitud nii kaubaterminalide väiksus kui ka praegu juba kriitiliseks muutunud veokite parkimine.

Praegu suudavad lennujaama terminalid pinna poolest teenindada reisilennukitega veetavat kaupa. Selle kauba mahu jaoks on olemas isegi väike reserv, kuid suurte kaubalennukite teenindamise tarvis pinda napib. Olemas on küll oskustöö, teadmised ja IT lahendused, kuid puudu on reaalsest pinnast, kus kaupu käsitleda. Samuti on olemasolevad ehitised ehitatud üle kümne aasta tagasi ja toonaseid vajadusi silmas pidades.

Pikemas arenguplaanis on lennujaamal küll olemas visioon, kuid selle realiseerimine võtab alates (poliitilisest) otsusest aastaid. Samas, enne, kui ei ole n-ö maksvat klienti, kes garanteeriks mahu, ei julge keegi endale võtta vastutust/kohustust sellist investeeringut teha. Teisalt aga ei teki tühja koha peale midagi. Seni, kuni meil ei ole olemas infrastruktuuri, mis suudaks käsitleda näiteks kogu või osa Ericssoni poolt ja tema heaks Eestis toodetud toodangut, liiguvad olulised kaubamahud Tallinnast maanteed pidi suurematesse Euroopa lennujaamadesse, kus kaup sihtkohta lennutatakse.

Veoautode parkimine kaubateeninduskeskuses. Praeguses olukorras, kus ühele väikesele maa-alale on koondunud pea kõik Tallinna Lennujaamas opereerivad kaubakäitlejad ja lisaks sellele on koondanud ka maksu- ja tolliamet oma selle piirkonna teeninduskeskuse, on pea igapäevaselt olukord, kus rääkimata veokitest, ei mahu ära enam olemasolevale parklale ka operaatorite sõiduautod (ilmselt kaubaküla rajades olemasolev parkla just sõiduautodele just oligi mõeldud).

Ja see on praegune olukord, kus Tallinna lennujaamas teenindatakse põhiliselt reisilennukitega veetavaid kaupu. Kui aga visioon ja soov oleks arendada Tallinnas regulaarsete kaubalennukite teenindamist, siis on veoautode parkimist puudutav oma ressursid juba ammendanud.

Probleemile on olemas lahendus, kuid see on kallis. Otse kaubakäitlejate terminalide vastas laiutab juba üle kümne aasta tühi eraomaniku omanduses olev krunt. Mulle ei ole teada, kes on omanik või mis (kas üldse) on sinna planeeritud, kuid reaalne lahendus oleks olemas.

Samas, kui tagasi tulla kaubakäsitlemiseks mõeldud pinna puuduse juurde, siis kas olekski mõttekas investeerida praegu veokiparklasse, kui pikemas perspektiivis on plaan kaubaküla kolida teisele poole maandumisrada?

Autor: Haiti Arendi