Kuidas taastada buumiaegne kasumlikkus?

Kuid olukord ei ole päris lootusetu. Üldistatult on kõigil ettevõtetel vaja teenida majandusbuumi aegset kasumit, et jõuda P/E 10 tasemele.

Vaja oleks buumiaegset kasumit. Valdav osa ettevõtteid oleks P/E 10 tasemel, kui teenitaks sama suurt kasumit kui 2007. aastal, eranditeks Baltika, mis vajaks 2006. aasta kasumit ja Merko Ehitus, kellele istuks 2008. aasta kasumlikkus. Kas nii suurte kasumite teenimine on võimalik? Kas see on realistlik?

Raske öelda. Esiteks on majanduse olukord vaatamata kriisist väljumisele jätkuvalt väga erinev buumiaegsest. Et Eesti börsiettevõtted ei tegutse vaid Eestis, on kaunis tähtis ka Läti ja Leedu majanduses ning ülejäänudki Kesk-ja Ida-Euroopas toimuv. Skandinaavia majanduste võimas ülestõmme meie börsiettevõtetele, hoolimata mõnest erandist, korda ei lähe. Ka Eesti enda kasv on tulnud seni võimsalt ekspordi arvel. Eksportijaid börsiettevõtteid ei ole meil palju.

Teiseks on ettevõtted ise kõvasti muutunud. Kas kõhnumiskuur ei ole liiale läinud? Mis on juhtunud ettevõtete sisekliimaga? Kas ettevõtetes valitseb töösuhetes konstruktiivne optimism või ollakse tuha all nugade peal seoses kriisiaegsete koondamiste ja palkade langetustega? Kas müügimeeskonnad on sama võimekad?

Kas ettevõtted tegutsevad üldse veel samadel turgudel ja segmentides kui buumi ajal? Kas turgudelt väljumised, et hoida rahavooge ja kasumlikkust, hakkavad nüüd pidurdama ettevõtete kasvupotentsiaali?

Kas ettevõtted on rahaliselt suutlikud, et finantseerida kasvu buumiaegsele tasemele? Kas pangad hindavad ettevõtete laenuteenindamise võimet nii kõrgelt, et börsiettevõtted saaksid lisaraha investeeringuteks ja laienemiseks? Kas ettevõtete juhid on üldse orienteeritud kasvu otsingutele või kardetakse kriisi tagasitulekut?

Sama küsimus tuleks esitada ka tuumikomanikule, kelle suhtumises võivad olla kinni ettevõtete juhtkondade eesmärgid - kas see on ikka kulude lauskontroll või siiski ettevõtete kasv. Kulude kärpimisega kasumlikkuse parandamisel tulevad piirid enne ette kui kasvuga kasumlikkuse parandamisel, kuigi kasv ei pruugi tulla kergelt.

Kas on üldse oluline, et ettevõtted oleksid madalalt hinnatud? Kui aktsiaid ostvad investorid ei pea seda oluliseks, siis käib meil ikka päris korralike panustega spekulatsioon selle üle, et küll keegi tuleb, kes on valmis sama aktsia eest kõrgemat hinda maksma.

See ei puuduta neid, kes on aktsiaid ostnud kriisi ajal, küll aga neid, kes meil praegusel ajal aktsiaid soetavad.

On ka teine võimalus, kuidas aktsiad saavutaksid P/E suhteks 10. Sellel teel ei olegi ettevõtetel vaja midagi teha. Kui P/E suhtes mitte tegeleda E (earnings ehk kasum) poolega, võib oluliselt kukkuda P (price ehk aktsia hind), et saavutada see hinna-kasumi tase. Kuid aktsia hinnakukkumist me vist ikka ei taha? Mõnel ettevõttel on soovitud tasemel kasumi muut võrreldes 2010. aasta kasumiga suhtena ettevõtte turuväärtusesse nii kõrge, et on tõsiseid kahtlusi, kas nad suudavad ettevõtte kiiresti suurde kasumisse keerata. P/E kümne korral oleksid meie aktsiad soodsamalt hinnatud kui alternatiivid välismaal. Kui suhtarvu näitu alla ei saa, siis ei ole erilist põhjust siin aktsiaid osta, vähemalt mitte praeguse ettevõtete kasumi teenimise taseme juures, kuid leidub ka erandeid. Pöidlad pihku!