Maailma riigid riskide asjus eri meelt

Washingtoni IMFi ja Maailmapanga kevadkoosolekule kogunenud rahandusjuhid vaidlesid ohtude üle, mida kätkevad endas riikide suured võlakoormad ning ülimadalad intressimäärad kiduva kasvuga arenenud riikides, samal ajal kui arenevaid riike ähvardab ülekuumenemine, vahendas agentuur Reuters.

„Praegu on poliitika otsustamiseks üks raskemaid hetki, üks keerulisemaid väljakutseid, mida ma vähemalt oma eluajal näinud olen,“ ütles OECD peasekretär Angel Gurria.

IMFi kasvav tähelepanu arenenud riikide majanduspoliitika negatiivsetele kõrvalmõjudele on märk sellest, et fondis kasvab arenevate riikide mõjujõud. Eriti sellised riigid nagu Brasiilia on hädas olnud kõrgemat tulusust jahtiva kapitali tulvaga, mis kannustab riigis inflatsiooni. Kohtumisel möönis IMF, et sellist raha liikumist tuleb hoolikamalt jälgida.

Singapuri rahandusminister Tharman Shanmugaratnam märkis, et kui arenenud riikides kiirenevat inflatsiooni ei talitseta, võib see levida arenenud riikidesse, mis ägavad suurte defitsiitide all. See ajaks laenukulud üles ja seaks ohtu majanduse toibumise viimaste kümnendite rängimast langusest.

Arutusel oli ka järelevalve suurendamine riikide üle, mis kujutavad endast maailmamajandusele suurimat süsteemset riski. Teema oli kesksel kohal ka G20 rahandusjuhtide kohtumisel, kus survestati USAd oma defitsiidiprobleemi lahendama ning teisi riike eesotsas Hiinaga samuti oma probleemidega tegelema.

Vastupidiselt vabaturu filosoofiale toetas IMF sel kuul kontrolli kehtestamist kapitali liikumise üle. Arenenud riigid tahaksid selliste meetmete kasutamise reeglistada, arenevad riigid on selle vastu. „Omamoodi irooniline on, et mõned riigid, mis on vastutavad suurima kriisi puhkemise eest suurest depressioonist ning kus omad probleemid on alles lahendamata, on agarad ülejäänud maailmale ettekirjutusi tegema,“ ütles Brasiilia rahandusminister Guido Mantega.

Brasiilia, mille intressimäär on 11,75% tasemel maailmas üks kõrgeimaid, on üks riike, mis on n.ö kuuma raha sissevoolu tõkestamiseks kasutanud makse ja muid meetmeid. Intressimäärade tõstmine kasvu aeglustamiseks on samas välismaalt veelgi rohkem raha riiki meelitanud.

USA ja teised arenenud riigid on omakorda pikka aega väitnud, et arenevad riigid suudaksid kapitalitulva ja hinnasurvega toime tulla, kui laseksid oma valuutadel dollari suhtes tugevneda. Hiina on taolised soovitused tagasi tõrjunud, ehkki peaminister Wen Jiabao möönis sel nädalal, et kiire hinnatõusu ohjeldamiseks tuleks valuuta vahetuskurss paindlikumaks muuta.

Mõnede rahandusametnike sõnul kujutavad maailmamajandusele suurimat ohtu USA ja teiste arenenud riikide ülimadalad intressimäärad ning suured eelarvedefitsiidid. „Arenenud riikide eelarvete olukord tekitab tõsist muret ning just siin näeme suurimaid riske maailmamajandusele,“ ütles Venemaa rahandusminister Aleksei Kudrin.

IMFi prognoosi järgi kasvab USA eelarvedefitsiit tänavu 10,8%-le SKPst, mis on koos Iirimaaga kõrgeim defitsiit arenenud riikide seas. Fond manitses USAd kulutusi kärpima.

Muret väljendati IMFi kohtumisel ka euroala võlgade ja riikide suutlikkuse üle oma võlgu refinantseerida.