Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskpank: Eesti pangad teistest paremas seisus
Siinsed kommertspangad on Basel III reeglitele üleminekul paljudest teistest Euroopa pankadest paremas seisus, kuna Eestis on juba varasemast kapitali adekvaatsuse nõue 10% ehk kaks protsendipunkti senistest reeglitest kõrgem.
Karmimaid nõudeid toova Basel III reeglite ja laenudega seonduvat kommenteerib Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs. Basel III raamistikuga seatakse pankade omavahenditele senisest rangemad nõuded, parandatakse kapitali kvaliteeti ning suurendatakse kapitalipuhvreid, samuti tõhustatakse likviidsusnõudeid. Baseli ettepanekud rakenduvad alates 2013. aastast järk-järgult, et anda pankadele aega uute nõuetega kohaneda. Täies ulatuses kehtivad uued nõuded alates 2019. aastast. Laenuhinda võivad mõjutada esmajoones rangemad nõuded kapitalile. Nende pankade jaoks ei muutu midagi, mis juba omavad rohkem kapitali, kui uus kord nõuab. Siinjuures tasub lisada, et Eestis on kapitali adekvaatsuse nõue 10%, mis on kaks protsendipunkti kõrgem, kui kehtiv Basel II raamistik ette näeb. Lisaks on Eestis pankade kapitali struktuuris kõrge kvaliteediga instrumentide osakaal suhteliselt suur ning vastab suuresti uutele nõuetele.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.