Eesti lennunduse areng sõltub praegustest otsustest

Odavlennufirmade eesmärgid on teistsugused: pääseda ligi suuremat tulu toovatele klientidele ja kõrvaldada ühinemistega ka konkurents. Pealegi on odavlennufirmadele oluline domineerida lennujaamades.

Paljud Euroopa lennufirmad otsivad ostjaid, mis avaldab ettevõtete väärtusele negatiivset mõju. Olukord sobib neile, kes soovivad lennuettevõtet osta. Euroopa lennufirmad ostmisega eriti ei tegele, kuid Lähis-Ida ja Hiina ettevõtted on Euroopa Liidu riikides tulusale äriliiklusele juurdepääsuks lennufirmade ostmisest väga huvitatud.

Lennukite keskmine suurus. Odavlennufirmade lennud moodustavad praegu 35% Euroopa õhuruumi lennureisidest. See mõjutab oluliselt piletihindade taset, mis on hoolimata kõigi aegade kallimatest kütusehindadest praegu madalamad kui kunagi varem. Nii püüavad lennufirmad istekoha maksumuse vähendamise eesmärgil muretseda suuremaid lennukeid ja lisada salongi istmeid. Paljud odavlennufirmad käitavad oma lennukeid väga tiheda graafiku alusel ja lennufirma Lufthansa lisas hiljuti lennukitesse istmeid juurde, et kulusid vähendada.

Lisateenused, nagu pagas või pardatoit, on lennunduses oluline ärivaldkond. 2010. aastal teenisid lennufirmad lisateenustega üle 22 miljardi USA dollari. Traditsioonilised lennufirmad muudavad suurema tulu saamiseks piletihinna sisse kuulunud teenused tasuliseks. Samas lisavad odavlennufirmad üha sagedamini piletihinnale lisateenuseid. Tähendab, et tava- ja odavlennufirmade erinevused vähenevad. Tavalennufirmadel on odavlennufirmade ees see eelis, et neil on sobivamad väljumisajad ja parem lennuvõrgustik.

Balti riikide lennundus sai ränga hoobi 2008.aasta finantskriisis. Leedu riiklik lennufirma läks pankrotti, Estonian Air vähendas märkimisväärselt lende, ent airBaltic riskis ja suutis oma võrgustiku ümber korraldada ning isegi kasvada. Kasutades ära suurte lennufirmade reisijatevoogusid suutsid lõunanaabrid tagada Riia lennujaamas reisijatearvu kasvu. Kuigi Läti kohalik nõudlus jääb siiani alla 2008. aastale, annavad kasvule hoogu transiitlendajad.

Nii Leedus kui ka Eestis on nõudlus lennureiside järele oluliselt tõusnud. Balti riikide lennujaamad on edukalt ligi meelitanud uusi lennufirmasid, mis võib olla nii õnnistus kui ka nuhtlus. Positiivne on, et ligipääs riiki on paranenud. Samas lasub lennujaamadel surve hoida kontrolli all kõiki lennufirmasid. Ühe või teise lennufirma domineerimine tooks kaasa, et riik ei suudaks juhtida lennutranspordi taristu arengut.

Estonian Air. Eesti majanduse väljumine kriisist oli üks edukamaid ja edasipürgivamaid. Edu on aidanud kaasa ka reisijatearvu suurenemisele Tallinna lennujaamas. Selleks, et meelitada ligi reisijaid kaugemalt, peab lennuvõrgustikku veelgi laiendama. Kauglendude teenindamine nõuab suuremaid lennukeid ja tulu teenimiseks peavad lennud olema täis. Selleks kohalikust nõudlusest ei piisa. On oluline, et riigis oleks lennufirma, mis pakuks kauglendude täitmiseks piisavalt lende. Hoolimata majanduslikust survest, mis tuleneb kõrgetest kütusehindadest, on praegu aeg, mil Eesti peab vaatama vapralt tulevikku ja investeerima riikliku lennufirma kaudu Eesti lennunduse taristu arendamisse.

Estonian Airi ei tohiks näha ega juhtida kui firmat, mis vajab pidevalt osanike raha. Samas pole midagi saavutatud ka jupphaaval firmadesse investeerimise teel. Äritegevus nõuab julgust ja investeeringuid tuleb juhtida edukalt. Nagu ütleb üks vanasõnagi: raha tõmbab raha ligi.