IT-alased riigihanked on uue ajastu ootuses

Juuni tõi Eesti IT-sektori jaoks kaks huvitavat uudist. Riik koondab IT-hangete korraldamise edaspidi registrite ja infosüsteemide keskusesse (RIK) ning valitsus võttis kasutusele uue eelnõude infosüsteemi (EIS). Esimene oodatud vajalik samm, teine selle tõestus.

EIS on töökeskkond, kus toimub valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks esitatavate küsimuste, Euroopa Liidu dokumentide, ministri määruste ja muude dokumentide asutustevaheline kooskõlastamine, esitamine ja edastamine. Sisuliselt on tegu dokumendihaldusega, kuhu on kodanikule lisatud kommenteerimise funktsioon.

Ametivendadele, kes süsteemi arendasid, pole midagi ette heita. Ometi jääb õhku küsimus, miks oli uut süsteemi üldse vaja, sest sarnaseid süsteeme oli riigil ennegi. Piisanuks vaid luua juurde kommenteerimise funktsioon.

Lisaks, siseministeeriumi tellimusel valmis 2010. aastal volikogude istungisüsteem

VOLIS, milles eelnõude menetlemise omadused on äravahetamiseni sarnased EISga. Kuigi tegemist on peamiselt kohalikele omavalitsustele mõeldud süsteemiga, ei takistaks miski juba olemasolevate lahenduste rakendamist mujal.

Küsimus on koordineerimatuses. Kui lugeda erinevate IT-hangete kirjeldusi, on viimase 3-4 aasta jooksul riik tellinud viis sarnaste omadustega projekti. Kokku on nendele kulunud ligi 1,3 miljonit eurot.

Kuigi IT-ettevõtjate seisukohast võib esmapilgul paista mugav ja tulutoov, et iga riigiasutus oma süsteemi tellib, ei ole see nii. Koordineerimata riigihangete puhul ei tea tihti tellijagi, mida täpselt soovib, ja rahalised võimalused ei kata kõiki soove, mis selguvad alles töö käigus. Nii tuleb infosüsteem arendada väiksemate ressurssidega, kui võiks, ja on enam kui kindel, et tulemus kannatab.

EIS on koordineerimatuse üks ilmekamaid näiteid. Kui riigikantselei, siseministeerium ja justiitsministeerium oleksid oma soovid kõigepealt koos ära kirjeldanud, saanuks EIS hoopis muljetavaldavam ning tõenäoliselt saavutatud ka sääst riigi rahakotile. Lihtne lahendus oleks koordineerimine ühest asutusest. RIK korraldab aasta lõpuni viie riigiasutuse hankeid. Samas on tegemist pilootprojektiga, millega liitumine on järgmistele riigiasutustele vabatahtlik.